Reinsalu jättis Palo üürimajade plaani toetuseta ({{commentsTotal}})

Justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Justiitsminister Urmas Reinsalu jättis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo riiklike üürimajade rajamise toetamise määruse kooskõlastamata, viidates, et see ei toeta vähekindlustatud inimesi.

Justiitsministeerium ei kooskõlasta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohalike omavalitsuste üürimajade toetamise määruse eelnõu, kuna sellest ei nähtu piisavalt selgelt valitsuskabineti otsuses kokkulepitu, kirjutab Reinsalu kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Reinsalu sõnul lepiti 2. märtsi kabinetiistungil kokku, et omavalitsuste üürimajade rajamise toetamisel aidatakse tühjenevatest haldamata korterelamutest kohaliku omavalitsusüksuse üürikorterisse ümber kolida soovivaid inimesi ja see aspekt ei ole Palo määruse eelnõus piisavalt tagatud.

Lisaks on Reinsalu sõnul määruse eelnõust puudu justiitsministeeriumi poolt erinevatel kohtumistel väljendatud soov toetada elupindade leidmisel erilist kaitset vajavaid vähekindlustatud isikuid ehk asenduskoduteenuselt ellu astunud noori, puudega või erivajadusega isikuid, lasterikkad peresid, või kinnipidamisasutusest vabanenud isikuid.

"Olen seisukohal, et määruse eelnõu /.../ määratlematult lai sõnastus on problemaatiline. Õigusselguse tagamiseks on oluline tuua /.../ selgelt sõnastatuna esile need isikud, kelle elujärge kohalik omavalitsus toetuse andmise näol leevendada saab," märkis Reinsalu.

Palo saatis juuni alguses kooskõlastusringile määruse, millega hakatakse kohalike omavalitsusi (KOV) toetama üürimajade arendamisel, tänavu läheb KOV-ide vahel jaotamiseks 2,5 miljonit eurot.

Toetust saaks määrus alusel anda kahel eesmärgil: uute majade ehitamiseks turutõrke piirkondades ja piisavate üürikorterite pakkumiseks olemasolevate korterite ümberehitamiseks, seisab määruse seletuskirjas. Turutõrkena on määruse kohaselt käsitletav olukord, kus erasektor ei paku piisavalt vajalikku teenust või siis pakub teenust hinnaga, mis ei ole suurele hulgale tarbijaskonnast kättesaadav.

Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude lõikes on kuni 2,5 miljonit eurot KOV-i kohta. 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot KOV-i kohta. Tallinn ja Tartu linn saavad taotleda toetust alates 2018. aastast. Maksimaalne toetussumma aastas on kokku 15 miljonit eurot. KOV-i omafinantseeringu määr tööde tellimisel on vähemalt 50 protsenti ning selle võib tagada ka pangalaenuga või erainvestori investeeringute kaasamise kaudu.

Toetust saab taotleda vähemalt kaheksa korteriga majadele, kuna suurema korterite arvuga korterelamute rajamine on kokkuvõttes soodsam. Eraldiseisvate korterite ostu ega ümberehitamist ei toetata.

Korterite üürnikena näeb ministeerium inimesi, kes vahetavad elukohta tulenevalt töökoha asukohast või selle muutumisest.

Riigi eelarvestrateegia kohaselt kavandatakse perioodil 2017–2020 riigieelarvest rahastada kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamise toetust 2017.–2020. aastal kogumahus 60 miljonit eurot, sellest 2,5 miljonit eurot 2017. aastal.

Allikas: BNS



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: