Külli Taro: kes kaitseks patsienti ehk kõik ei taha olla Savisaared ({{commentsTotal}})

Isikuandmete kaitse seaduse vastuvõtmisest on möödas enam kui 20 aastat, kuid siiski panevad haiglad hooletu käitumisega inimesed ebamugavasse, piinlikku või isegi ebaväärikasse olukorda. Ja nagu tihti meditsiinisüsteemis juhtub, pole probleemid üldse seotud arstide tööga, vaid üldise haiglaelu korraldusega, tõdeb Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Edgar Savisaare kohtuprotsessiga on meedia meid detailideni kursis hoidnud. Muu hulgas elame kaasa avalikule arutelule ühe inimese tervise üle, mis eraelu puutumatust kaitsvas riigis on üsna tavatu. Vist pea iga kohtualuse kehaosa seisundist saab huviline igakülgse ülevaate. 

Etenduse on muidugi Edgar Savisaar teadlikult põhjustanud, avalikustades ise kohtu tellitud ekspertiisiakti. See ongi osa tema kaitsetaktikast. Kuigi riik on kohustatud inimese terviseinfot kui delikaatseid isikuandmeid hoolsalt hoidma, siis antud juhul on raske inimest tema enda tegevuse eest kaitsta.

Ent terviseandmed võivad muutuda avaliku arutelu objektiks ka siis, kui inimene ise seda sugugi ei soovi. Veel praeguseski Eestis, kui isikuandmete kaitse seaduse vastuvõtmisest on möödas enam kui 20 aastat, on võimalik, et riik paneb hooletu käitumisega inimesed ebamugavasse, piinlikku või isegi ebaväärikasse olukorda. 

Olen viimastel aastatel paraku korduvalt külastanud haiglate erakorralise meditsiini osakondi. Isegi mitmes haiglas ja erinevates linnades. Ikka tõsiste traumade tõttu, kus veri väljas või midagi katki. Ja just seal olen pidanud tõdema, kui ükskõiksed ollakse delikaatsete isikuandmete kaitsmisel, inimväärikuse eest seismisel.

Väikeste erinevustega võetakse haiglate erakorralise meditsiini osakondades patsient vastu üsna sarnase korralduse alusel. Inimesi täis ootesaalis minnakse kõigepealt registratuuri luugi juurde, kus tuleb kirjeldada oma muret. Täpselt, mis ja millal juhtus, kust valutab, mis ihuhädad vaevavad. Ja seda hästi kõva häälega, sest registratuuritöötaja istub enamasti klaasi taga ja muidu ta ju ei kuuleks.

Vahel tuleb sama juttu – ja ikka valju häälega – korrata järgmise luugi juures. Muide, teistega ühises ruumis peab patsient oma mured ära kirjeldama ka naistekliiniku erakorralises vastuvõtus. 

Kui sind on järjekorda pandud ja prioriteet määratud (see tähendab sinu seisundi tõsidus hinnatud), jääd ootama arstikabinetti kutsumist. Ja see toimub traditsiooniliselt ikka nime hüüdmisega. Nii saavad ootesaalis viibijad kõigepealt teada sinu terviseprobleemid ja hiljem nime sinna juurde. Tõsi, mõnes haiglas kutsutakse vähemalt ülevaatusele numbri alusel. 

Minu tagasihoidliku vaatluse alusel jagunevad erakorraliste meditsiiniosakondade külastajad üldjuhul kaheks. Esimesed tunnevad ilmselget ebamugavust, kui peavad avalikult oma tervisemuresid kirjeldama. Teised vist isegi naudivad tähelepanu, justkui oodates publiku kaastunnet. Edgar Savisaare käitumine meenutas mulle neid viimaseid. Aga see esimene grupp väärib delikaatsemat kohtlemist.

Kindlasti on kuskil ka asjad paremini korraldatud. Kõige meeldivama kogemuse olen ise saanud hoopis maakonnahaiglast, kus lihtsalt polnud ühtegi teist patsienti, kes vestlust registratuuritöötajaga pealt võiks kuulda. Tallinnas aga ei tule sellist olukorda kunagi ette.

Isikuandmete kaitse seadus seab delikaatseid isikuandmeid sisaldavate dokumentide töötlemisele väga ranged nõuded. Turvanõuded kehtivad nii dokumentide hoidmise ruumidele, IT-süsteemidele, andmete edastamisele ja transportimisele. Kuigi seadus kaitseb otsesõnu kirjalikke andmeid, kehtivad samad üldpõhimõtted igasugusele terviseinformatsioonile. Aga kes kaitseb patsienti seal haigla luugi juures?

Nagu tihti meditsiinisüsteemis juhtub, pole kirjeldatud probleemid üldse seotud arstide tööga, vaid üldise haiglaelu korraldusega. Olukorra parandamiseks poleks aga vaja palju teha. Arvestades haiglate eelarveid ja investeeringute suuruseid, poleks vajalikud kulutused isegi mainimist väärt. 

Suvi on käes ja suvel juhtub asju, mis võivad lõppeda ka traumapunktis. Küll oleks hea, kui need hädalised, kes erinevalt Edgar Savisaarest ei taha oma tervist avalikult lahata, ei peaks häbenevalt jalalt jalale tammudes oma tervisemuresid haiglaruumi kogunenud publiku ees ette kandma.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Üleujutus Rocca al Mares.Üleujutus Rocca al Mares.
Tugev vihmasadu põhjustas Rocca al Mare keskuses uputuse

Neljapäevaõhtune tugev vihmasadu põhjustas üleujutusi mitmel pool Tallinnas, sealhulgas tekkis uputus Rocca al Mare keskuses.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.