Brittide pahameel on suurpõlengu järel Mayle suunatud ({{commentsTotal}})

Meeleavaldajad reedel Londonis.
Meeleavaldajad reedel Londonis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Üldvalimistel loodetust kehvema tulema saanud ja parlamendis enamusest ilma jäänud Suurbritannia peaminister Theresa May on pärast Londoni suurpõlengut sattunud kriitikatule alla, samal ajal kui leiboristide juht Jeremy Corbyn on osanud juhtunust kasu lõigata.

Põlengupaik, 24-korruseline Grenfell Tower asub viieminutilise jalutuskäigu kaugusel kallist elurajoonist, kus viie magamistoaga korteri hind küündib 15 miljoni naelani. Külg külje kõrval elavad oligarhid ja Uberi juhid, kirjutas Politico.

Ühed elavad Euroopa kõige kallimatel tänavatel, teised aga korterites, mis kuuluvad linnale, kes hoidis oma vaeseimatele elanikele mõeldud majades kokku vihmutisüsteemide pealt. Paljude brittide jaoks on selline kontrast liiga terav.

Britid on hakanud tules hävinud kõrghoonet käsitlema kui sügavalt lõhestunud ühiskonna sümbolit.

Sellistest meeleoludest on kasu lõiganud leiboristide juht Jeremy Corbyn. Neljapäeva hommikul läks Corbyn põlenud tornmaja elanikega kohtuma, pakkudes neile kaastunnet, populistlikke lahendusi ja võimalust pahameel välja elada.

Ta kutsus isegi üles sundima lähedal asuvate tühjade majade omanikke ohvreid majutama. Sellised mõtted olid kooskõlas Kensingtoni ja Chelsea raekoja juurde meelt avaldama tulnud pahaste linnaelanike arusaamadega.

Samal ajal rääkis May esimese asjana ametliku uurimise algatamisest. Ta külastas küll sündmuspaika, kuid ei kohtunud esialgu ohvritega, vaid rääkis eraviisiliselt päästeteenistuse töötajatega. Reedel külastas May haiglas ka põlengus ellujäänuid ja tegi teatavaks viie miljoni naela suuruse rahaeralduse, et ohvritele uus elupaik leida ja neid aidata. See võis juba tehtud poliitilist kahju küll veidi leevendada, kuid tema esimene jahe reaktsioon meenutas inimestele valimiskampaaniat.

Üks anonüümsust palunud konservatiivide kampaaniameeskonna liige ütles, et kui põleng oleks juhtunud enne valimisi, oleks May kaotanud. "Ja Corbyn oleks seda võitu väärinud," märkis ametnik.

Kriitikud: May reaktsioon näitas tema otsustusvõimetust

Oponentide arvates ei ole May suutnud põlengu järel rahva meelsust tajuda ega otsustavalt käituda. Kolumnisti ja endise konservatiivide parlamendisaadiku Matthew Parrise hinnangul ilmnes sellest, kuidas May tulekahjule reageeris, tema otsustusvõimetus, mistõttu ta peaministriks ei sobi.

"Nii terve mõistuse kui tõendite järgi otsustades pole tal lootust rahva usaldust tagasi võita," kirjutas Parris Timesis. "See peaminister pole elujõuline".

Tules hävinud sotsiaalmaja elanikud ütlesid, et peaminister võttis külaskäigu nende juurde ette liiga hilja ning võimud pole lähedased või kodu kaotanud inimestele piisavalt infot jaganud.

Peaminister on enda sõnul keskendunud sellele, et abivajajatele tuge pakkuda. "Valitsus leiab selleks raha, me tagame, et jõuame juhtunu põhjusteni, ning tagame, et inimesed saavad endale elamispinna. Kuid peame tagama, et see tõepoolest juhtuks," lausus peaminister.

Põlengus hukkus vähemalt 30 inimest, kuid ohvrite arv kasvab ilmselt veelgi, sest vähemalt 60 inimest on senini kadunud.

Toimetaja: Karin Koppel



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: