Macroni erakond võitis parlamendis absoluutse enamuse ({{commentsTotal}})

{{1497767700000 | amCalendar}}

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni tsentristlik erakond République en Marche (REM) ja selle liitlased on võitnud parlamendis absoluutse enamuse, ilmnes pühapäeval peetud valimiste teise vooru lõplikest tulemustest.

Macroni aastavanune REM koos liitlastega saab 577-liikmelises parlamendi alamkojas 351 kohta, samas kui absoluutseks enamuseks piisanuks 289-st.

Võit on siiski väiksem, kui näitasid viimase nädala jooksul avaldatud prognoosid, millest mõned pakkusid REM-ile liitlastega koguni 470 kohta.

Tulemus annab 39-aastasele Macronile ühe suurima parlamendienamuse Prantsusmaa sõjajärgses ajaloos ning ühes sellega tugeva mandaadi, et viia ellu oma lubatud ärisõbralikud reformid.

"Aasta tagasi ei oleks keegi sellist poliitilist uuendust ette kujutanud," ütles peaminister Edouard Philippe.

Rahvusassamblee teeb läbi suure muutuse, sinna tuleb uus seadusandjate põlvkond -- noorem, etniliselt mitmekesisem ja kaugelt suurema naiste osakaaluga, kui ametist lahkuv parlament.

"Meie poolt hääletas selge enamus," ütles REM-i pressiesindaja Benjamin Griveaux. "See saab olema enamus opositsiooniga ja see on hea uudis."

Samas kuigivõrd varjutas Macroni edu teise vooru rekordiliselt madal 44-protsendine valimisosalus.

Macroni erakond on muutnud radikaalselt Prantsusmaa poliitilist maastikku, domineerides valimistel traditsiooniliste parteide nagu vabariiklased ja sotsialistid, kuid ka paremäärmusliku Rahvusrinde (FN) ees.

Esmakordselt parlamenti valitud Rahvusrinde liider Marine Le Pen ütles oma toetajaile, et tema FN võitis parlamendis vähemalt kaheksa kohta, kuid seatud 15 mandaadist jäädi kaugele..

Le Pen väitis samas, et FN jääb ainsaks jõuks, mis seisab vastu Prantsusmaa, selle sotsiaalse mudeli ja identiteedi lahjendamisele.

Parlamendivalimiste suurimad kaotajad on sotsialistid, keda valijad seostavad mitmeid aastaid vohanud tööpuuduse, sotsiaalsete rahutuste ja usalduse kaotamisega riigi vastu.

"Sotsialistliku Partei lüüasaamine on vaieldamatu," lausus erakonna liider Jean-Christophe Cambadelis, kes kaotas oma parlamendikoha esimeses voorus.

Erakond kaotas viie võimuaastaga president François Hollande'iga eesotsas enam kui 250 kohta ning alles jäi vaid 29 mandaati.

Endisel sotsialistist peaministril Manuel Vallsil õnnestus heitluses vasakradikaalse kandidaadi vastu Pariisi eeslinnas siiski napilt parlamenti püsima jääda.

Vabariiklastel õnnestus säilitada eelmise parlamendi 200 kohast 131, mis teeb neist suurima opositsioonierakonna.

Parteil on küllalt kohti, et oma veendumusi kaitsta, sõnas parempoolsete vabariiklaste juht François Baroin. Ta kutsus Macroni pöörama tähelepanu madalale osalusele, mis tema sõnul "saatis sõnumi".

"Tema ees seisev ülesanne on tohutu," märkis Baroin.

Allikas: AFP-BNS



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: