Uuring: ka üleriigiliselt võidab kohalikud valimised Keskerakond ({{commentsTotal}})

{{1497862080000 | amCalendar}}
Keskerakonna juhatuse liikmed pärast Paide kongressi.
Keskerakonna juhatuse liikmed pärast Paide kongressi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saadab üleriigiliselt suurim edu Keskerakonda, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i 1003 vastajaga küsitlusest.

Valimiseelistuse avaldanud vastajatest lubas Keskerakonnale anda hääle 37 protsenti. Teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega. Järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond üheksa, EKRE kaheksa ning IRL viie protsendiga. Parlamendivälistest erakondadest koguvad Rohelised üleriigiliselt kaks protsenti toetust.

Valimisliitudele või üksikkandidaatidele lubab oma hääle anda kokku 19 protsenti.

Eelmistel kohalikel valimistel 2013. aastal kogus üleriigiliselt Keskerakond ligi 31,9 protsenti häältest. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus küündis tollal 17,2, Reformierakonnal 13,7 ning Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 12,5 protsendini.

Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust. Mitte kellegi poolt polnud ja oma eelistust ei osanud välja tuua kokku 39 protsenti küsitletutest.

Kohalike omavalitsuste valimistel kavatseb kindlasti valima minna 45 protsenti küsitletutest, tõenäoliselt teeb seda 28 protsenti. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei lähe valima 17 protsenti vastanutest. Kaheksa protsenti ei oska oma valima mineku kohta vastust anda ning kaks protsenti väidab, et neil puudub valimisõigus.

Eelmistel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2013 oli valimisaktiivsus ligi 58 protsenti.

Valimisaktiivsus on seotud vastaja vanusega – mida kõrgem iga, seda suurem on tõenäosus valima minna.

Kui võtta eraldi esmakordselt valimisõigust omavate 16-17-aastaste näitajad, siis neist lubab kindlalt valima minna 26 protsenti (tõenäoliselt 24 protsenti). Esmakordselt valimisõigust omavate 16-17-aastaste noorte seas on aga 11 protsenti neid, kelle arvates pole neil õigust valimistel osaleda.

 

Turu-uuringute AS küsitles 25. maist 6. juunini 1003 inimest nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril. Esimest korda omavad hääleõigust 16-17-aastased noored, keda on Eestis ligi 24 000. Erinevalt riigikogu valimistest saavad kohalike volikogude valimistest osa võtta lisaks kodanikele ka alalist elamisluba omavad isikud, mis muudab niinimetatud vene hääle kaalu lõpptulemuses suuremaks.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: