EL ja Suurbritannia alustasid lahkumiskõnelusi ({{commentsTotal}})

{{1497866460000 | amCalendar}}

Euroopa Liit ja Suurbritannia alustasid esmaspäeval ametlikke Brexiti kõnelusi, ajakava on pingeline, kuid Londonis valitseb segadus, kas otsustada "pehme" või "karmi" lahutuse kasuks.

"Täna alustame läbirääkimisi Ühendkuningriigi korrastatud lahkumiseks Euroopa Liidust," ütles EL-i pealäbirääkija Michel Barnier Brüsselis Briti Brexiti-ministrit David Davist tervitades.

Davise sõnul loodab Suurbritannia kõnelusi alustades "positiivset ja konstruktiivset nooti", millega tohutut hulka erimeelsusi lahendama asuda.

"Hoolimata eelmise aasta referendumist on meid ühendavat rohkem kui seda, mis meid lahutab," ütles Davis.

Barnier rõhutas, et läbirääkimised, mis peaksid viima Suurbritannia lahkumisele EL-ist 2019. aasta märtsiks, "peavad eeskätt tegelema Brexitist põhjustatud ebakindlustega, ennekõike inimeste jaoks, kuid ka nende jaoks, kes EL-i poliitikast kasu saavad, samuti piiriküsimustega, mis puudutavad ennekõike Iirimaad".

Barnier: EL ja London leppisid kokku Brexiti-kõneluste ajakavas

Barnier ütles esmaspäeva õhtul, et uroopa Liit ja Suurbritannia leppisid esmaspäeval esimestel kõnelustel kokku Brexiti-läbirääkimiste ajakavas ja prioriteetides.

"Täna leppisime kokku kuupäevades, me leppisime kokku korralduses ja me leppisime kokku läbirääkimiste prioriteetides," ütles Barnier ühisel pressikonverentsil Briti Brexiti-ministri David Davisega.

"See esimene kohtumine oli kasulik, me alustame õige jalaga, kuna aeg tiksub," ütles Barnier.

Osapooled leppisid kokku, et järgmine kohtumisvoor leiab aset 17. juulil.

Barnier' sõnul soovivad nad "leppida nii kiiresti kui võimalik kokku Ühendkuningriigi lahkumisega seotud väljakutsete peamistes põhimõtetes", seal hulgas lahkumisarves, EL-i kodanike õigustes Suurbritannias ja Põhja-Iirimaa tulevikus.

"Õiglane kokkulepe on võimalik ja see on palju parem kui lepet ei oleks," ütles prantslasest endine eurovolinik.

May teeb ülemkogul pakkumise EL-i kodanike õigustest pärast Brexitit

Briti peaminister Theresa May teeb sel nädalal Euroopa Ülemkogul pakkumise Euroopa Liidu kodanike õiguste kohta Suurbritannias pärast Brexitit, ütles Brexiti-minister Davis hiljem esmaspäeval.

"Peaminister teavitab Euroopa liidreid Ühendkuningriigi lähenemisest sellele teemale Euroopa Ülemkogul neljapäeval," ütles Davis ühisel pressikonverentsil EL-i Brexiti-pealäbirääkija Michel Barnier'ga.

Johnson: London ootab õnnelikku Brexitit mõlemale osapoolele

London loodab, et esmaspäeval Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel algavad Brexiti-läbirääkimised annavad mõlemale osapoolele positiivse tulemuse, ütles Briti välisminister Boris Johnson.

"Ma arvan, et kogu protsess viib õnneliku lahenduseni, mida on võimalik teha au ja kasuga mõlemale osapoolele," ütles Johnson, suundudes EL-i välisministrite kohtumisele Luxembourgis.

Berliin: EL ei taha Suurbritanniat Brexiti pärast karistada

Euroopa Liit ei soovi Suurbritanniat lahkumise eest karistada, kuid Brexit ei tule kasuks ei Londonile ega ülejäänud blokile, ütles esmaspäeval Saksa asevälisminister Michael Roth.

"Me peame kaitsma oma huve EL 27-na, kuid me ei soovi Suurbritanniat karistada," ütles Roth usutluses raadiojaamale RBB Inforadio.

Merkel loodab Brexiti kõnelustelt head kokkulepet

Saksa kantsler Angela Merkel avaldas lootust, et esmaspäeval alanud Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kõnelused annavad hea kokkuleppe.

"Ma loodan, et me saavutame hea kokkuleppe. See on meie kõigi huvides, kuid me 27 määratleme meie huvid väga selgelt ja loodetavasti ühiselt," ütles Merkel.

Saksa valitsusjuhi sõnul "on ennatlik spekuleerida läbirääkimiste esimesel päeval selle üle, kuidas need lõppevad".

Merkel ütles seda pärast kohtumist Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega, kes samuti rõhutas EL-i ülejäänud 27 riigi ühtsuse tähtsust.

Europarlamendi fraktsioonijuht: Londoni soovid on mõistatus

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Manfred Weber ütles esmaspäeval enne Brexiti kõneluste ametlikku algust, et Londoni soovid on endiselt mõistatus.

"Suurim probleem on see, et meil pole mingit pilti, mingit aimu sellest, mida britid soovivad," ütles Weber usutluses Saksa raadiojaamale Bayern 2. "Teiste EL-i riikide positsioon on ühtne, kuid britid on kaoses."

"Asi ei ole ju nii, et Euroopa sooviks Suurbritanniast lahku lüüa, britid on need, kes tahavad EL-ist lahkuda. Nad peaksid meile viimaks ütlema, mis on nende eesmärk. Kuuleme vaid, et nad ei soovi "Norra mudelit" ega "Šveitsi mudelit", nad tahavad lahkuda tolliliidust, siseturult, tahavad piirata sisserännet. Kuuleme vaid seda, mida nad ei taha, kuid meil pole aimugi, milliseks kujunevad tulevased suhted," ütles Weber.

Toimetaja: Laur Viirand



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: