Jüri Mõis: mina pakkusin rohelistele raha ({{commentsTotal}})

{{1497873060000 | amCalendar}}
Jüri Mõis.
Jüri Mõis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ärimees Jüri Mõis tunnistas, et tema oli see, kes pakkus rohelistele nende kohalike valimiste kampaania finantseerimist. Vastutasuks soovis Mõis muutust roheliste suhtumises Rail Balticusse.

Mõis ütles ERR-ile, et kohtus rohelistega 24. mail. "Ma käin rahastus kaenlas ühest ja teisest erakonnast läbi, et otsida, kellega ma leiaksin ühised rajad. Ja otsin mõttekaaslasi, kellega koos kandideerida," rääkis Mõis.

Mõis, kes tõsiselt kaalus roheliste nimekirjas kandideerimist, ütles, et Rail Balticu koha pealt läksid nende seisukohad lahku.

"Ma üritasin neid ümber veenda. Kogu maailma rohelised on alati raudteede, rongide poolt ja autode vastu. Ma arvasin, et ma suudan neid veenda selles, et nad on teinud väikese strateegilise vea," rääkis Mõis.

Mõis jätkas, et kuna aga talle roheline liikumine väga meeldib, siis pakkus ta, et oleks valmis korraldama kogu roheliste kampaania rahastamise, tingimuseks kannapööre Rail Balticu küsimuses.

"Mul on palju sõpru, kes on endised ja praegused ärimehed, ma saaksin sellega hakkama. Ma olen seda tööd ju enne ka teinud. /.../ Ega ma ei mõelnud, et ma võtan kuskilt oma kontolt välja 200 000 ja teen neile ülekande 200 000, seda ma ei mõelnud," täpsustas.

"Ma tahaks selle rongiga sõita, ma näen selles tohutut kasu," lisas Mõis ja rõhutas, et mingit isiklikku kasu ta Rail Balticust ei saa.

Mõis lisas veel, et kavatseb sügisel valimistel kindlasti kandideerida, aga veel ei ole selge, millise erakonna nimekirjas.

Kaalumise all on ka valimisliidu moodustamine.

Izmailova: meie põhimõtted ei ole müüdavad

Roheliste esimees Züleyxa Izmailova kinnitas ERR-ile, et tõepoolest oli raha pakkujaks Jüri Mõis. "Kuna ta on nüüd üles tunnistanud, siis pole ka minul midagi varjata. Nii see on, jah," ütles roheliste juht.

"Meie põhimõtted ei ole müüdavad, kuigi tundub, et selline tava on Eesti poliitikas üsna tihe. See teeb kurvaks. Me ei ole harjunud selliste asjadega," lisas Izmailova.

Jüri Mõisa arvamust, et rohelisted peaksid just raudteed toetama kommenteeris Izmailova järgmiselt. "Iga rongi peale ei saa küll halleluuja öelda ja käsi kokku lüüa. Rail Baltic ei ole ilmselgelt roheline projekt. Raudteed on võimalik teha loodustsäästvalt, aga praegusel juhul Rail Baltic seda kindlasti ei ole," ütles Izmailova.

Erakond Eestimaa Rohelised teatas esmaspäeval, et "tuntud Eesti majandus- ja poliitikategelane" pakkus neile tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania. Pakkuja nime keeldusid nad siiski avalikustamast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: