Kohus mõistis Narva endise prefekti süüdi võltsimises ({{commentsTotal}})

Viru maakohus.
Viru maakohus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Viru maakohus mõistis esmaspäeval Narva endise politseiprefekti Artur Pärnoja süüdi võltsimises. Omastamises aga mõistis kohus Pärnoja õigeks.

Viru maakohtu Narva kohtumajas kuulutati esmaspäeval kohtuotsus kriminaalasjas, kus Narva endist politseiprefekti Artur Pärnoja süüdistati 19 173,49 euro omastamises, laenulepingu võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus mõistis Pärnoja omastamises õigeks, ent karistas teda dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumenti kasutamise eest rahalise karistusega 1369 eurot, teatas Viru maakohus.

Kohus tunnistas dokumendi võltsimises süüdi ka Diana Kožina, karistades teda rahalise karistusega summas 936 eurot. Kolmanda süüdistatava – OÜ Sidiv Õigusbüroo – mõistis kohus võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuses õigeks.

Viru ringkonnaprokuratuur süüdistas Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul.

Samuti esitas Artur Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni. Dokumendiekspertiisiga tuvastati aga, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal.

Kohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et 300 000 krooni laenamine väidetava kannatanu poolt OÜ-le Sidiv ei ole tõendamist leidnud. Antud juhul on kohtule esitatud tõendite pinnalt alust arvata, et lepingus väljendatu ei kajasta poolte vahelise õigusliku suhte tegelikku sisu ning vastav leping on näilik. Kannatanu ise on olnud ebajärjekindel oma nõuete esitamisel ning väljendanud ka Pärnojaga toimunud telefonivestluses, et laenuleping on üksnes näilik ja vormistatakse tagantjärele tegeliku õigusliku suhte (ja võimalik et ka tegelike poolte) varjamiseks.

Seega ei ole tõendatud, et kõnealune raha oli OÜ Sidiv jaoks võõras vara karistusõiguslikus tähenduses, ning puudub alus väita, et kannatanu nõudmisel 300 000 krooni tagastamisest keeldumine oli ebaseaduslik.

Küll aga mõistis kohus Artur Pärnoja süüdi dokumendi (laenulepingu) võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus tegi kindlaks, et 23.07.2008.a. kuupäeva kandev leping on tagantjärgi koostatud ega kajasta tegelikult toimunud tehingut. Ekspertarvamust ning raamatupidaja ütlusi arvestades hindas kohus tõenäoliseks, et leping koostati, prinditi ja allkirjastati Pärnoja ja Kožina poolt esmakordselt alles 2012. või 2013. aastal. Kohus tunnistas võltsimises süüdi nii Pärnoja kui Kožina.

Kohus mõistis OÜ Sidiv Õigusbüroo õigeks, sest süüdistuses ei ole välja toodud ühtki faktilist asjaolu, millest lähtuvalt leitakse, et võltsimine ja võltsitud dokumendi esitamine toimus OÜ Sidiv huvides. Lähtudes üksnes formaalselt võltsimisteo kirjeldusest, ilmneb, et lepingu võltsimise tagajärjel tekkis OÜ-l Sidiv 300 000-kroonine kohustus Pärnoja ees. Seega teokirjeldusest lähtuvalt oli võltsimistegu äriühingule pigem kahjulik, leidis kohus.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Allikas: ERR



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: