Pariisis rammis auto politseibussi, ründaja suri ({{commentsTotal}})

{{1497883560000 | amCalendar}}

Pariisis Champs-Élysées' avenüül leidis esmaspäeva pärastlõunal aset intsident, mille käigus rammis auto politseibussi. Auto plahvatas pärast kokkupõrget põlema ning väidetav ründaja suri.

Võimude sõnul olid autos tulirelvad ja lõhkeained, mis võisid olla ka plahvatuse põhjuseks, vahendasid Reuters, Le Figaro ja BBC.

Ründaja suunas oma auto politseisõidukite kolonni esimese sõiduki pihta.

Ükski politseinik ega kõrvalseisjast tsiviilisik juhtunu tõttu viga ei saanud.

Hetkel pole veel täpsustatud, kuidas ründaja surma sai - meedias on räägitud nii sellest, et vastasseisus politseiga sai ta surmavalt haavata, kui ka sellest, et surma saabus sõidukite kokkupõrke tagajärjel.

Hiljem kinnitas siseminister Gerard Collomb vaid seda, et kahtlustatav suri ning et juhtumi näol oli tegu rünnakukatsega.

Pariisi prokuratuuri terrorismivastane üksus on alustanud juhtunu asjus kriminaalmenetlust.

Politsei allikas ütles Reutersile, et ründaja oli julgeolekuasutustele oma varasema tegevuse tõttu tuttav.

AFP allika sõnul oli 31-aastane kahtlustatav olnud juba alates 2015. aastast jälgimise all olevate potentsiaalsete terroristide nimekirjas. Põhjuseks oli see, et ta oli ühe äärmusliku islamistliku organisatsiooni liige.

Politsei piiras sündmuskoha ümber ning piirkonnas peatati liiklus. Võimude kinnitusel on intsident läbi ning olukord kontrolli all.

Prantsusmaal kehtib viimaste aastate terrorirünnakute tõttu endiselt eriolukord ning julgeolekujõud on kõrgendatud valmisolekus.

Aprillis, vahetult enne presidendivalimiste esimest vooru, leidis Champs-Élysées'l aset terrorirünnak, mille raames tulistati üks politseinik surnuks. 

Toimetaja: Laur Viirand



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: