Parlamendienamuse saanud Prantsuse presidendilt oodatakse tööturureformi ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni partei La République en Marche ja tema liitlane Demokraatlik Liikumine võitsid parlamendivalimistel 350 kohta 577-st. Absoluutne enamus parlamendi alamkojas ehk rahvusassamblees annab presidendile vabad käed oma programmi teostama hakata.

Macroni partei lõi parlamendivalimistel nö platsi puhtaks. Päevalehe Le Monde arvutuse kohaselt on kolmveerand rahvusassambleest nüüd uute tulijatega täidetud, põhiroll on siin olnud värskel presidendiparteil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esimest korda viiendas vabariigis toimub Rahvusassamblees põhjalik uuenemine. Parlament muutub mitmekesisemaks, nooremaks ja tugevamaks mitmekülgse professionaalse, vabatahtliku töö ja poliitilise kogemuse võrra. Aga ennekõike, ja lubage mul personaalselt selle üle rõõmustada, see on ajalooline hetk naiste esindatuse poolest rahvusassamblees," rääkis La République en Marche'i tegevjuht Catherine Barbaroux.

Uute tulijate hulgas on näiteks "matemaatika-nobeliks" kutsutud Fieldsi medali pälvinud matemaatik Cédric Villani. Või digiministriks tõusnud IT-ettevõtja Mounir Mahjoubi. En Marche-i toetajad leiavad, et saavutatud võit on piisav, kuigi vahepeal prognoositi neile veel suuremat edu.

Enamus ei ole rõhuv ja see on parem. See on parem parlamentaarseks debatiks ja eluks rahvusassamblees. Debatt on sisukam. See on suurepärane enamus," kommenteeris La République en Marche'i toetaja Veronique Tommasi.

Paremtsentristid ehk vabariiklased koos oma partneritega säilitasid rahvusassamblees ligi 140 kohta. Sotsialistide ja nende liitlaste vähem kui poolsada kohta viis juba partei juhi tagasiastumiseni.

Parlamenti pääsesid väikse esindusega ka paremäärmuslik Rahvusrinne ja vasakäärmuslik Jean-Luc Mélenchoni partei.

"Ma annan uuele võimule teada, et mitte meetritki sotsiaalsest õigusest ei anta neile ilma võitluseta," teatas liikumise La France insoumise ehk Allutamatu Prantsusmaa juht Mélenchon.

Presidendilt oodatakse ühe esimese asjana Prantsusmaa jäiga tööturu reformimist. Osalus valimistel jäi rekordiliselt napiks, vaid ligi 43% valijatest käis hääletamas.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: