Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt ({{commentsTotal}})

{{1497934800000 | amCalendar}}
Eesti lood: Pagulasega elutoas (Eesti 2016)
Eesti lood: Pagulasega elutoas (Eesti 2016) Autor/allikas: Pressimaterjalid

Täna on rahvusvaheline pagulaspäev, mille lõi ÜRO 2000. aastal, et meeles pidada miljoneid inimesi, kes maailmas pagulastena liikvel on. Kuidas aga suhtuvad Eesti inimesed pagulastesse, sellest kirjutavad Marion Pajumets, Mari-Liis Jakobson ja Silver Stõun Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktist.

Eesti elanike suhtumist on viimastel aastatel uuritud erinevates küsitlusuuringutes. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti meeskond analüüsis nende uuringute tulemusi, et saada ülevaadet olemasolevast infost eestimaalaste hoiakute ja teadlikkuse kohta pagulasvaldkonnas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks. Samuti oodatakse, et riigi poliitika pagulaste vastuvõtu korraldamisel oleks hästi läbimõeldud. 

Kantar Emor uuris Eesti elanike suhtumist pagulaste vastuvõtmisse ja selle muutumist 2015. aasta juunist 2016. aasta oktoobrini. Selgub, et ühe aasta jooksul on elanikkonna hirmud seoses pagulaste Eestisse saabumisega kahanenud.

Märgatavalt vähem on näiteks neid, kes kardavad, et pagulased ei integreeru Eesti ühiskonda (langus 7%), et pagulaste tulek kahjustab alaliste elanike sotsiaalset kaitstust (langus 8%), et pagulaste elurajoonid getostuvad (langus 9%). Ilmselt märkasid eestimaalased pärast 2015. aasta suve ja sügise esialgset paanikat, et Euroopa rändekava raames lubatud enam kui 500 inimese Eestisse toomine sujub üsna aeglaselt ja väljaspool kava Eestilt kaitse saajate arv on jätkuvalt väike.

Tõdeti, et Euroopa rändekriis on äärmiselt terav Vahemere ääres, Saksamaal, Rootsis ja veel mõnes liikmesriigis, kuid jõuab vaevu meie koduõuele ning mõjutab oma väikse mahu tõttu vaevu meie elukorraldust.

Samal ajal seostab rohkem inimesi pagulaste saabumisega positiivseid arenguid. Eriti oodatakse, et erineva kultuuritaustaga inimesed rikastaksid Eesti elu (tõus 9%). Kiiresti on kasvanud ka eestimaalaste pragmaatiline arusaam, et kui tahame, et Eestit vajadusel aidatakse, peame aitama teisi riike pagulaste ümberpaigutamisega (tõus 9% võrreldes 2015. aastaga). 

Aastaga on toimunud märgatavad muutused ka selles, millisena nähakse riigi rolli pagulaste vastuvõtmisel. 2016. aastaks oli 2015. aastaga võrreldes oluliselt kasvanud nende Eesti elanike osakaal, kes leiavad, et riik peab pagulasi kohanemisel aktiivselt toetama (kasv 9%) ning et pagulased tuleb elama paigutada hajutatult üle Eesti (kasv 4%); samuti oodatakse riigilt, et see kindlustaks, et pagulaste vastuvõtmisega ei halveneks alalise elanikkonna sotsiaalne kaitstus.

Vähenenud on aga nende eestimaalaste osakaal, kes leiavad, et riik ei tohiks võimaldada vastuvõetavatele pagulastele toetusi ega abi (langus 8%). Muutused on seostatavad elanikkonna teadlikkuse kasvuga, kuivõrd kõiki neid hirme kummutati 2015. ja 2016. aastal aktiivselt ka meedias.

Eestimaalased muutusid aastaga nõudlikumaks ka rahvusvahelise kaitse saajate suhtes. Leitakse, et nad peavad tõsiselt pingutama, et siia ühiskonda sulanduda. Kui 2015. aastal küsitletutest leidis 80%, et pagulased peavad selgeks õppima eesti keele, siis aasta hiljem arvab nii juba 84% vastanutest. Samuti ootab 94% küsitletutest (2015. aastal 92%), et pagulased võtaksid omaks Eesti kultuurinormid ja austaksid Eesti seadusi.

Üheaegselt mõõdukamaks muutuvad hoiakud pagulaste mõju suhtes ning suurte ootuste panemine nii riigile kui ka pagulastele võib viidata sellele, et Eesti elanikkond on valmis rahvusvahelise kaitse saajaid tõsimeeli vastu võtma ja neid vastutustundlikult ka lõimima. Varasem seisukoht „Me ei taha ega võta pagulasi vastu!“ on asendumas tingimuste seadmisega „Pagulased on teretulnud juhul, kui …“. See on oluline areng.

Avaliku hoiaku muutumine 2016. aastaks pagulaste suhtes soosivamaks on seostatav juhtivate poliitikute retoorika ja meediakäsitluste arenemisega. Kui 2015. aasta esimeses pooles, rändekriisi alguses, rõhutati Euroopa Liidu poolt Eestile pandava ümberpaigutamise ja -asustamise kvoodi ebaõiglast suurust, siis aasta teises pooles kerkis üles teiste liikmesriikide solidaarse toetamise väärtus ning asuti kokku leppima rändekava rakendamise mehhanismi ja ametkondadevahelist tööjaotust.

Valitsuse rõhuasetus muutuski algselt pigem paanilisest suhtumisest kiiresti konstruktiivseks ja asjalikuks. Sama võib täheldada ka meediakajastuse kohta. •

Täismahus kokkuvõtet on võimalik lugeda Eesti Pagulasabi kodulehel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: