Korrakaitsjad tegid Brüsseli raudteejaamas kahjutuks pommiga ähvardanu ({{commentsTotal}})

{{1497987840000 | amCalendar}}

Korrakaitsjad evakueerisid teisipäeva õhtul Brüsselis keskraudteejaama seal aset leidnud terroriintsidendi tõttu.

Belgia meedia teatel tegid raudteejaama turvanud sõdurid laskudega kahjutuks pommivööga mehe. Keegi teine vahejuhtumis vigastada ei saanud.

Kohalik politsei teatas peagi sotsiaalmeedias, et olukord on kontrolli all. Ettevaatusabinõuna evakueeriti inimesed ka linna keskväljakult.

Belgia prokuratuur teatas hiljem, et uurib raudteejaamas aset leidnud sündmusi terrorirünnakuna.

Prokuratuuri eestkõneleja sõnul tulistasid julgeolekutöötajad meest pärast seda, kui jaamas oli aset leidnud nõrgem plahvatus. Eestkõneleja kinnitas, et mees sai surma.

Prokuratuuri andmetel oli mehel pommivöö ja ka -vest.

Plahvatus oli nõrk

"Ma läksin alla poolkorrusele ja kuulsin kedagi karjumas. Seejärel karjus mees Allahu Akbar! ja siis kärgatas plahvatus," kirjeldas üks tunnistaja.

"Rahvas sattus paanikasse ja tormas raudteele," ütles raudteefirma Infrabel eestkõneleja Arnaud Reyman.

"See ei olnud mingi tugev plahvatus, kuid mõju oli üsnagi suur. Inimesed põgenesid paanikas," kirjeldas raudteejaamas töötav Nicolas Van Herrewegen.

Herrewegeni kinnitusel oli kahtlusalune päevitunud ja tal olid lühikesed juuksed. Mehel oli seljas valge särk ja teksased.

Minister: Brüsseli rongijaama ründaja on tuvastatud

Belgia julgeolekujõud on tuvastanud Brüsseli rongijaamas plahvatuse korraldanud ja seejärel maha lastud mehe isiku, ütles siseminister Jan Jambon kolmapäeval.

"Terroristi isik on teada. Me suutsime ta tuvastada," ütles Jambon telekanalile RTBF.

Ta keeldus üksikasju täpsustamast enne kell 11 (Eesti aeg kell 12) toimuvat pressikonverentsi, kuid ütles, et isik oli politseile varasemalt teada, kuid mitte terrorismi tõttu, kirjutas kanal.

Ministri kinnitusel oli isikul kaasas teinegi pomm, mis ei lõhkenud. "Tegemist polnud väikese käsitööpommiga" ning "halvim suudeti ära hoida", lausus ta.

Prokuröride sõnul toimus Brüsseli keskraudteejaama ühes põhikoridoris umbes kell 20.30 (Eesti aeg kell 21.30) väike plahvatus. Pealtnägijate sõnul hüüdis kahtlusalune "Allahu akbar" ("Jumal on suur") ning õhkis seejärel ratastel kohvri.

Jaama pärast 2016. aasta märtsis Brüsselis toimunud rünnakut valvanud sõdurid avasid mehe pihta tule ja "neutraliseerisid" ta, ütlesid prokurörid. Hiljem teatati, et kahtlusalune on surnud.

Keegi teine surma ega viga ei saanud.

Brüsseli rongijaama ründaja oli 36-aastane Maroko kodanik

Brüsseli keskraudteejaamas tapetud arvatav enesetapuründaja oli 36-aastane Maroko kodanik ning ta ei olnud varem terrorismiga seoses võimude tähelepanu pälvinud, teatas Belgia prokuratuur hiljem kolmapäeval.

"Tuvastati, et ründaja O.Z. sündis 20. jaanuaril 1981 ja oli Maroko kodanik," ütles pressikonverentsil prokuratuuri pressiesindaja Eric van der Sypt.

"Ta ei olnud võimudele teada terrorismiga seoses," lausus van der Sypt. Ta keeldus täpsustamast ründaja täisnime, sest juurdlus veel käib.

Esindaja sõnul üritas ründaja teisipäeval õhkida raudteejaamas lõhkekeha, mis täielikult ei plahvatanud.

"Oli selge, et ta tahtis põhjustada palju rohkem kahju sellest, mis tegelikult aset leidis. Kott plahvatas kaks korda, kuid olukord võinuks olla palju hullem," lausus van der Sypt.

Kahtlusalune "krabas karjudes oma kohvri ja põhjustas osalise plahvatuse ... Kohver plahvatas ka teistkordselt, eelnevast suurema jõuga. Kohvris olid naelad ja gaasikanistrid", lisas ta.

Van der Sypti sõnul tormas ründaja pärast koti õhkimist jaama valvanud sõdurite poole ja hüüdis "Allahu akbar" ("Jumal on suur"). Sõdurid lasid ta maha, lausus esindaja.

Mullu märtsis hukkus Brüsseli lennujaama ja metroo terrorirünnakutes kokku 32 inimest.

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand

Allikas: ERR, BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: