Märt Treier: anname puudele au ({{commentsTotal}})

Märt Treier.
Märt Treier. Autor/allikas: Tanel Valdna/ERR

Miks on puud paremad kui inimesed? Märt Treier küsib ja vastab sellele oma jaanipäevamõtiskluses.

No kes meist siis ei teaks üht hõberemmelgat Haabersti linnaosas, mille ümber käib sõna otseses mõttes trall ja tagaajamine. Olen kaugel sellest, et puujuttu liigseks pidada. Vastupidi, see on teema, mida tasub ja tulebki arendada.

Mõned päevad tagasi imetlesin Hiiumaal jälle kord üht väga suurt ja vana tammepuud. Korraga tuli rida imelikke mõtteid sellest, mille poolest puud ja inimesed ei ole kaugeltki võrdsed ja miks on puud erinevalt paljudest inimestest meile palju südamelähedasemad.

Kõigepealt – puul on juured. Inimestel sageli ei ole. Ei tahaks öelda, et eriti tänapäeval, aga ütlen ikka.

Mikitalik ilmajaama alla neelanud proua maalt, kes ehk ei oska küll sõnastada elu mõtet, oskab ometi elada nõnda, et sellel elul on juured all ja need juured toidavad midagi, millest sünnivad kuidagi õiged võrsed… Aga paljudel inimestel vist ei ole enam juuri. Kui pole juuri, kas saab üldse tulla võrseid? Mida arvata poliitikust, kes esines kunagi kaamera ees sõnadega „minu tänased põhimõtted“?

Teiseks. Puud kasvavad ja kasvades kasvab ka nende väärtus. Mitte ainult metsaärimeeste silmis. Puu jämenedes ja võra laienedes saab temast isiksus. Vitsakesi on terve võserik täis, aga vits on vilets oksake. Puu on puu. Puukaitsjad koonduvad ikka selle ühe ja kõige suurema alla. Mitte vist ainult seepärast, et ööpäevaringse valve käigus vihma pähe ei tilguks. Midagi on veel. Suurest puust kinni hoides tuleb suur tunne. Suurt kändu silmitsedes suur ahastus.

Aga inimesed? Inimesed käituvad looma kombel. Katavad lapse hoolitsuse ja imetlusega, kui see on väike, aga 7a klassi lapsevanemate koosolekule enam ei tule. Nagu psühholoog Tuuli Vellama kord ütles: mida pikemaks lapsed kasvavad, seda enam tundub vanematele, et nendega ei ole rohkem vaja tegeleda. Siis saavad lapsed suurteks ja peavad ise hakkama saama. Ja kui vanaks saavad, tunnevad paljud neist, et parim aeg oligi lapsepõlv ja et hakkavad nüüd ühiskonnale jalgu jääma. Ehk siis tunnistavad kibedusega, et nende elu on muutunud järjest hallimaks ja ebaolulisemaks.

Milleks viide loomariigile? Sest ka loomariigis on nõnda, et vanaloomad lükatakse kaitsvast keskmest välisperimeetrile, kus nad on kõigi ilmaohtude suhtes haavatavad.

Aga puud - mis on nad lapsena väärt? Vähesed saavad kasvupinnase, aga emalik hool jääb vitsal nägemata. Kasvupinnas üksi ei taga miskit, kui inimene seda enneaegu kogemata maha ei niida või jänes koort maha ei näri. Väikest võrset ei hinda erilisena keegi, aga ühel päeval on ka need vähesed kasvama jäänud taimed kasvanud nii suureks, et ümbritsev loodus hakkab neile juba ise ruumi tegema.

Puud kasvavad suureks. Nii suureks ja uhkeks, et nende vaatamine üksi annab jõudu, vilju pudeneb kui loogu ja tormi peale selline hiiglane ainult naerab. Küllap tahab iga vilets vitsake seal suure puu vaatekauguses olla selle suure sarnane.

Samas inimesed… Kui paljud noored inimesed – eriti meie noorusekultuslikus ühiskonnas – vaatavad imetlusega vanu inimesi? Vähe sellest, unistavad väärikast küpsest east, kus vorm võib küll kortsuda, aga ümbrisel on lõpuks ometi sisu, mida ümbritseda?

Miks puud veel on paremad kui inimesed? Puud ei lobise. Puud ei sõdi, puud ei räägi taga, puud ei maksa kätte. Ja vaatamata sellele on kommentaare lugedes tekkinud tunne, et lisaks puukallistajatele ja poliitikutele on juba remmelgas ise ka selles süüdi, et ta seal veel püsti on. Võtku saag ja saagigu end ise maha, siis näeb pilt pärast suurt metsaraiet Haaberstis märksa ühtlasem välja.

Ja nüüd ma mõtlengi, et head inimesed on nagu puud. Kasvavad vaikselt ja kindlalt. Ei eputa, ei töllerda sihitult ringi, ei joo end jaanipäeval vigaseks. Ja kui joovadki, siis teevad sellest järeldused ja on homme suuremad kui täna. Puud on igal järgmisel hetkel rohkem väärt kui eelmisel, on lapseea kidurusest teel tegeliku kandvuse poole. Ja kui puu ise ka langeb, jääb känd mäletama.

Avaldasin millalgi sotsiaalmeedias tillukese mõtte sellest, kui kurb on lageraiutud metsade koristamata laga vaadata. Seepeale küsis üks arutleja, et kas jätame siis kõik raiumata ja laseme metsal kokku vajuda? Huvitav küsimus ja jälle üks väga suur erisus inimese ja puu vahel. Inimesel lubame küll oma elupäevad lõpuni ära vaadata ja surmanuhtluse taaskehtestamine on meie kandis pigem tabuteema, aga puu puhul on jälle imelik, kui see oma määratud aastad kätte saab ja siis ära väsib…

Täna õhtul põlevad lõkkes ikka puud. Laudadena, pakkude, raagude või roigastena, värvituna või servatuna, vahet pole. Erinevalt inimestest on puud kasulikud veel pärast surmagi. Mõned isegi mitu korda, sest mida see vana mööblijupi lõkkesse heitmine muud tähendab. Ja kui tuhk on järele jäänud, laotatakse see veel murule väetiseks. Viimne kasu.

Inimeste kõrval on puud kui suured vaikivad märtrid. Kui meil muud neile jaanilõkke kõrval anda ei ole, anname vähemalt au.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerhommik



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: