Kaupo Meiel: jaanipäev õlleta ja sojašašlõkiga – nagu päriselt või?
Kuidas jaanipäeva alternatiivselt tähistada? Kirjanik Kaupo Meiel annab nõu.
Viimaks ometi, pärast pikki kannatuste kuid, jõudis kätte jaaniaeg, mille tähistamine defineerib meid rahvusena veelgi enam kui laulupeod, Tammsaare ja lähenev Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine.
Sarnaselt jõuludele on jaanipäev rikastatud kommete ja traditsioonidega, mille juured paiknevad aegade hämaruses, olles toitunud osalt paganlikust, osalt kristlikust pärandist. Näib olevat kivisse raiutud, et jaanipäeval tuleb lõket teha, sellesse või sellest üle hüpata, liha küpsetada, sauna teha ja õlut rüübata ning võimalusel korral seda kõike sooritada Saaremaal.
Kivisse raiumisega on selline lugu, et tegelikult pole miski kivisse raiutud, sest just tänavu on mulle senisest ohtramalt silma hakanud mõtteid ja üleskutseid, kuidas jaanipäeva tähistada teistmoodi kui tavaliselt.
Söök ja jook on jaanipäeva üks põhiteemasid sama palju kui lõke, mistõttu on mõistetav, et just neile pööratakse palju tähelepanu.
Mittetulundusühing Eesti Vegan Selts kutsub inimesi „lisama jaaniõhtusse särtsu ja vaheldust maitsvate taimetoitudega“. Veganluse pooldajad pakuvad välja, et võiks küpsetada näiteks mahlast sojašašlõkki, valmistada krõbedat grillsalatit või teha ahvatlevaid peediburgereid.
Räppar Metsakutsu soovitas inimestel veeta jaaninädalavahetuse kainena ja kirjutas Facebookis: „Kutsun kõiki siin üles saabuval nädalavahetusel mitte jooma. Null tilka alkoholi. Mitte poole vähem, mitte üks õll hõumiga kahepeale. NULL! Iga kord kui tuleb mõte klaas/pudel/purk haarata, suru käsi rusikasse nagu meie esivanemad ennemuiste ja hoia seda taskus. Kogu jõuga! Rusika taskushoidmine ei tohiks Eesti Vabariigis midagi uut olla.“
Kusjuures Metsakutsu loosib välja auhinnad nende vahel, kes tunnistavad, et ei tarbinud jaanide ajal tilkagi alkoholi.
Muuseas, Metsakutsu üleskutse on väga pika aja peale kõige teravmeelsem, vingem ja paremini sõnastatud alkoholivastane jutt, mis samal ajal maalib ausa ja tänu sellele mitte just meeldiva pildi meie riigist ja rahvast. Kõik, kes sotsiaalkampaaniaid teevad, võtku õppust, kuidas neid tegelikult peaks tegema.
Vastukaaluks Metsakutsule kogub järjest enam tuure üsna uus jaanikomme külastada aasta suurima rahvapüha eel Läti Vabariiki, kust tagasi pöörduvate autode tagaosad käivad pudelite raskuse tõttu vastu asfalti. Põhimõtteliselt saavad hundid söönuks ja jäävad lambadki terveks. Eestis on pidupäev ostjatel, Lätis müüjatel. Kõik võidavad! Vist.
Täiesti paslikult tuli just sel nädalal teemaks, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, võiks inimestele selle arvelt anda tasustatud vabasid päevi lisaks. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles Postimehele, et eestlastel on võrreldes teiste Euroopa riikidega lisapuhkusepäevi palju vähem. Riigikogu põhiseaduskomisjon lükkas aga tagasi algatuse anda nädalavahetusele langeva riigipüha kompensatsiooniks lisapuhkusepäevi. Nii et töötame muudkui vapralt edasi isamaa ja rahva heaks.
Ettepanekutesse, kuidas jaanipäeva veidi teisiti tähistada, ei maksa suhtuda liigse umbusu või isegi põlastusega, traditsioonid ikka arenevad ning kindlasti vaadati esimest tegelast, kes sadu aastaid tagasi sõnajalaõit otsima läks, kui lollakat. Nüüd on metsad sõnajalaõie otsijatest tulvil. Tänavu räägitakse, muide, et sellele, kes sõnajalaõie leiab, pidi Jüri Mõis raha tulema pakkuma.
Õnneks on kõigil vaba valik tähistada jaanipäeva kas sealiha- või sojašašlõkiga, kas õllega või õlleta, sest näilise vabaduse ajal pakuvad just rahvakalendri tähtpäevad tõelist vabadust ja võimalust järgida seadusega reglementeerimata kombestikku. See muidugi ei tähenda vabadust lõke süütamata jätta.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar