Kaljulaid: Eesti vajab kõikehõlmavat julgeolekukäsitlust ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid ütles võidupüha paraadil peetud kõnes, et tarvis on palju laiemat ehk kõikehõlmavat julgeolekukäsitlust. ERR.ee avaldab kõne täismahus.

Head eestlased, head liitlased!

Head inimesed siin Rakveres ja kõikides Eestimaa kodudes!

Vaadake korraks ringi siin platsil. See, mida te näete, on turvatunne. Meie oma kaitseliitlased, kes seisavad siin oma vabast ajast, seismas kõrvu koos meie liitlastega.

Eesti julgeolek on tagatud ja täna on see tagatud paremini kui iial varem. Me oleme tugevad, me oleme nähtavalt valmis ennast kaitsma, aga me ei karda. Selleks pole põhjust.

NATO tagab rahu. NATO usaldusväärsust on testinud külm sõda ja testivad praegused rahvusvahelised olud nii meie lähikonnas kui ka kaugemal. NATO on veenev ja usutav, alati ajakohaselt valmis – sellepärast see NATO heidutus ongi alati töötav ja alati töötanud.

Meie poliitikud ja diplomaadid on teinud õigeid strateegilisi otsuseid. Need ei ole alati olnud lihtsad – meil on 22 aastat rahvusvaheliste missioonide kogemust. Otsus kaitsta oma riigi julgeolekut ja iseseisvust läbi rahvusvahelise koostöö, see tähendab meie oma piiridest kaugel, on olnud õige, kuid mitte iseenesestmõistetav.

Tänaseks oleme loonud piisavalt tugeva vundamendi, et tulla toime meid ümbritsevate pingetega ning järskude muutustega maailmas. Me oleme teinud kõik võimaliku selleks, et meie riigi saatus ei sõltuks enam iialgi vaid ühest isikust, riigist ega organisatsioonist.

Tänavu meie hulgast lahkunud kindral Einseln nõudis, et me ei keskenduks oma riigikaitset arendades kitsalt oma territoriaalse kaitse võimekusele. Tema teadis,

et tänapäeval on iga lahing rahvusvaheline koostöö. Tema koos kolleegidega pani aluse meie ohvitseride oskusele töötada rahvusvahelises keskkonnas.

Kaitseväelased, kes on langenud Eesti iseseisvuse kindlustamise eest võideldes kodust kaugel, ei ole langenud asjata. Nad on andnud oma elu selle eest, et meie saaksime rahus valmistuda Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Meie vastutame omakorda selle eest, et meie lastelastel oleks võimalus tähistada 200. sünnipäeva.

Iga otsus, mille langetab siin riigis valitsus või parlament, peab kandma seda vastutust ja lähtuma sellest teadmisest – on inimesi, meie endi põlvkonnakaaslasi, kes on andnud oma elu Eesti tuleviku eest. Ka täna on meie missioonisõdurid iga päev seismas Eesti tuleviku eest, riskides oma elu ja tervisega. Ka täna on haiglas Kaitseväe õppustel viga saanuid. Ka täna on meie mehed ja naised tsiviilmissioonidel mitmetes kriisipiirkondades.

Kas meil on sel taustal õigust teha otsuseid, mis lähtuvad muudest, lühiajalisematest või kitsamatest huvidest kui Eesti tulevik? Ei ole.

Sõjalise kaitse olemasolu on üks põhiline eeldus maailmas toime tulemiseks. Kuid riigid on järjest enam avastamas, et jõust alati ei piisa, kui vastane on terrorist või häkker.

Igale sillale ei saa panna tunnimeest ja iga auto kõrvalistmele relvastatud valvurit. Sest see oleks täpselt see, mida soovivad need, kelle eesmärk on ebakindlus ja kaos.

Vaja on teadmisi, mõistust ning leidlikkust. Tarvis on õppida rünnet ära tundma ka siis, kui selles ei osale ühtki relva. Tarvis on rahvusvahelisi kokkuleppeid, kuidas me nendele rünnetele reageerime nii, et riikide sõltumatus ja suveräänsus ei satuks ohtu. Tarvis on palju laiemat julgeolekukäsitlust, mis hõlmab kõiki ühiskonnaelu valdkondi. Täna siin üles rivistatud kaitseliitlaste ees on hea rääkida just laiast, kõikehõlmavast julgeolekust.

Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on julgeoleku ja turvatunde edendamisel oluline roll. Julgeolek algab igaühest endast. Nii, nagu ilusa ilmaga vastutame enda, oma lähedaste ja kogukonna eest ise, nii säilib meil iseseisev roll ka kriisiolukorras, olgu selleks õnnetus, looduskatastroof või oht julgeolekule.

Me kõik peame teadma, kuidas ennetada õnnetusi.

Me kõik peame teadma, kuidas käituda, kui õnnetus on siiski juhtunud.

Läbi haridussüsteemi peame me edendama valmisolekut toimida iseseisvalt, otsida abi ja abi saabumiseni võtta vastutus. Samamoodi, nagu me läbi riigikaitse süsteemi panustame valmisolekusse kaitsta Eestit sõjaliste ohtude eest.

Igaüks ei kuulu Kaitseliitu ega naiskodukaitsesse, kuigi just sealt saab parimaid oskusi ja vajalikku enesekindlust tulemaks toime ka kõikvõimalike õnnetustega.

Kuid igaüks meist on osa julgeolekust, mis algab oma perekonna turvalisuse hoidmisest ja abi tagamisest siis, kui midagi on juhtunud.

Isiklikku valmisolekut ja igapäevast kiirabi- politsei- ja päästetööd peavad täiendama riiklik teavitussüsteem, varud ja valmisolek.

Seda peab täiendama teadmine, kuidas korraldada evakuatsiooni ohualalt, kuidas meie haiglad saavad aidata tavapärasest suuremat hulka abivajajaid, kuidas meie ametkonnad, ministeeriumid, omavalitsused osalevad kriisiolukorra kontrollimises ja likvideerimises.

Õnnetused sünnivad halbade asjaolude kokkulangemisest. Tagajärgedega toimetulek algab aga valmisolekust, pidevatest õppustest ja harjutamistest. Lihtsalt heast tahtest ei piisa, et kriisiga selle puhkedes hästi toime tulla.

Igas kriisis on oma nähtavad kangelased ja need, kes lihtsalt teevad sel puhul oma tööd. Mõlemaid on vaja, kuid mida enam on neid, kes kriisihetkel teevad rahulikult oma tööd nii, nagu nad sellisteks puhkudeks on valmistunud, seda kiiremini saab kinnitust inimeste turvatunne – me oskame enda eest seista igas ärevas olukorras.

Kaitseliidul ja naiskodukaitsel on turvatunde pakkumisel oluline roll. Niisamuti nagu priitahtlikel pritsimeestel ja merepäästjatelgi. Neid inimesi on õnneks üha rohkem. Häda on aga selles, et väga sageli osalevad neis erinevates julgeolekut loovates tegevustes ühed ja samad inimesed. Suurema pahanduse korral võib juhtuda, et kellelgi neist ei õnnestu olla mitmes kohas korraga.

Mis on lahendus? Tuleb leida viis, kuidas kaasa tõmmata enam kaaskodanikke. Teadmised ja oskused, mida pakuvad turvatunde tagamisega tegelevad vabatahtlikud organisatsioonid, on osa isiklikust julgeolekust ja turvatundest, mida saame pakkuda oma perele. See võiks olla oluline motivaator kaasa lüüa ja õppida.

Turvatunne vajab koostööd. Meil ei ole ruumi lasta olulistel küsimustel jääda eri ministeeriumide koridoridesse omanikuta hulkuma. Vaja on palju koosmõtlemist, aga paraku ka üsna palju ressursse, mis kitsalt eelarvestrateegia planeerimise käigus ennast alati esiplaanile ei võitle.

Paljuski on need ressursid, mille olemasolu on vältimatu, kuid millele me pigem ei tahagi iga päev mõelda – ravimivarud, sidumisvahendid, keemiatõrjeülikonnad, dosimeetrid. Materjalid, mida soetame lootuses, et neid ei lähe iial vaja.

Ometigi on need materjalid, mille puudumine siis, kui neid vaja peaks minema, toob kaasa suure ja korvamatu kahju. Me loodame, et meie Kaitseväe lahinguseadmed ei tulista kunagi päris elus reaalse vastase pihta Eesti territooriumi kaitstes, ometi me soetame need seadmed.

Sama kehtib muu julgeolekuga seotud taristu ja tehnika kohta – muidugi loodame, et iialgi ei lähe vaja. Kuid ei saa endale lubada, et meil ei olegi. Muidugi, nii nagu meil on meie NATO liitlased, kellega koos me üksteise võimelünki täidame ja nutikalt ning erinevalt spetsialiseerume, nii on meil ka partnerid avaras julgeolekus – keskkonnariskide tarbeks kokkulepped Läänemere piirkonna riikidega, Euroopa Liidu solidaarsusklausel, mis võimaldab vajadusel tarnida seadmeid ja materjale tulemaks toime erinevate riskidega, mille realiseerumise tõenäosus meie piirkonnas on peaaegu olematu, aga siiski mitte null. Nii, nagu sõjaliste ohtude maandamiseks teevad iga päev diplomaatia eesliinil tööd meie kaitse- julgeoleku- ja välispoliitika eksperdid, nii on diplomaatial oma oluline roll ka laiema julgeoleku garanteerimisel läbi rahvusvahelise koostöö, et kindlustada meid ja meie partnereid vastastikku häda korral vajalikuga.

Peame iga päev mõtlema sellele kõige avaramale julgeolekule, kus sõjaline riigikaitse on vaid üks, ehkki äärmiselt oluline, julgeoleku aspekt.

Ebastabiilne naaber on pannud meid endid ja meie liitlasi kiiresti otsustama ja tegutsema, et me ei oleks üksi ega ohus. Ent elulõng läheb sagedamini sassi hoopis lokaalsemalt, hoopis ootamatumalt ja hoopis vähem tähelepanu äratavalt. Ühiskond vajab pidevalt kinnitust, et me saame kriisiolukorras hakkama.

Just toimetulek igapäevaste õnnetustega pakub sellist kindlust.

Nii tekib enesekindlus – teadmine, et tuleme toime ka väga tõsistes kriisides. Enesekindlus ja oskus ennast ning meid kõiki hoida on jällegi omakorda oluline osa meie sõjalisest heidutusest.

Avara maailma erinevad ohud ei mõju nii ähvardavalt, kui teame, et oleme valmis ja saame toetuda üksteisele selleks, et saada hakkama. Avar julgeolek ulatub kodust NATO peakorterini ja meil kõigil on selles oma roll. Me oleme kaitstud. Aga me peame ennast ja oma Eestit hoidma iga päev.

Hoiame Eestit! Elagu Kaitseliit!

Toimetaja: Priit Luts



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema