SEB langetas pensionifondi valitsemistasu, Tuleva näeb veel kukkumisruumi
SEB langetab juulist oma passiivselt juhitud pensionifondi valitsemistasu 0,29 protsendini, mis on turu madalaim tase, leides, et allapoole tulekuks enam ruumi pole. Valitsemistasude langusele tõuke andnud Tuleva on veendunud, et põhi pole veel käes ning valitsemistasud jätkavad kukkumist.
SEB Varahaldus langetab juulist passiivselt juhitud ehk fikseeritud osakaaludega globaalsetel indeksitel põhineva pensionifondi valitsemistasu seniselt 0,49 protsendilt 0,29 protsendile, lisades, et tegemist on turu soodsaima valitsemistasuga ja leides, et sellest allapoole enam valitsemistasu tuua ei saa.
"Tegu on turu soodsaima valitsemistasuga ja me arvame, et praeguste fondimahtude juures soodsamaks enam tasusid teha ei saa. See ei ole majanduslikult tasuv, kuna fondivalitsejad on tänase süsteemi ülesehituse juures sunnitud kandma valitsemistasu arvelt mitmeid kolmanda osapoole kulusid (registripidamine, depooteenus, järelvalve jne) ja need moodustavad väga märkimisväärse osa sellest 0,29 protsendi suurusest valitsemistasust," selgitas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
Kunsing lisas, et kõik passiivsed pensionifondid põhinevad börsil kaubeldavate fondide või tavaliste indeksfondide kasutamisel, mistõttu oleks passiivse juhtimisega fondide mahu kasvades mõeldav fonditasude asendamine otseinvesteeringutega, jätkates endiselt vastavate indeksite järgimist, mis jätab investori vaatevinklist ära küll fonditasude kulu, ent asenduks otseinvesteeringute ostmise ja müümisega seotud kuludega.
"Teatud mahust alates on selline muudatus kuluefektiivsem ja teostatav, kuid ma arvan, et ehk mitte lähema paari aasta jooksul. Kuid kes teab – konkurents võib siin sundida fondivalitsejaid oodatust erinevatesse olukordadesse. Vaadates pensionifondide tasumäärade languse kiirust viimase aasta jooksul, ei välistaks ma mitte midagi," jätab Kunsing samas otsad lahti.
Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla kommenteeris konkurendi valitsemistasu alandamist tõdemusega, et see 0,29-protsendine tasu on samaväärne Swedbanki K1 fondi omaga.
Kas ja kui palju võiks fondivalitsemistasu veel langeda, Tamla ei kommenteerinud.
Tuleva: tasu alandamine üksi ei aita
Pensionifondide turu madala fondivalitsemise tasuga segi löönud ühistu Tuleva rõõmustab, et turuosalised nende tuules järk-järgult tasusid on langetanud, uskudes, et põhi pole veel käes. Tuleva enda valitsemistasu on praegu tasemel 0,34 protsenti ning ka nemad plaanivad valitsemistasu alandada.
"Tuleva äriplaan näeb ette, et tasud langevad sedamööda, kuidas fondide maht kasvab või meist sõltumatud kõrvalkulud langevad, nt depoopanga ja regulaatori tasud jne," kommenteerib Tuleva juht Tõnu Pekk.
Tuleva kogukulu on Peki sõnul kuni 0,5 protsenti ja see jääb tema arvutuste järgi madalaimaks ka pärast SEB indeksfondi tasu langetamist.
"Meil on pankade fondidega võrreldes erinev hinnastamismudel. Pangad jälgivad turgu ja küsivad, kui kõrget tasu on võimalik võtta, et oma tulu maksimeerida. Tuleva fondivalitseja omanikud on pensionikogujad ise. Eesmärk on nii madalad kulud kui võimalik. Seni on maailma juhtivad analüütikud leidnud ainult ühe tõsiseltvõetava näitaja, mis pikaajalisest tulust huvitatud investori tulemust ennustada võiks: fondi valitsemistasu ja muud kulud," selgitab Pekk, lisades kahetsusega, et kõiki kulusid ükski fondivalitseja peale Tuleva ei avalda.
"Tuleva liikmete jaoks on valitsemistasu juba täna sisuliselt 0,29 protsenti, sest 0,34-st 0,05 protsenti saavad nad liikmeboonusena tagasi. Kogukulu on siis neile sisuliselt 0,45 protsenti," arvutab Pekk.
Pekk kiidab pankade initsiatiivi tasude alandamisel, ent on kriitiline nende portfellide sisu suhtes.
"Kahjuks müüvad nad klientidele ikka eelkõige kalleid ja kehvade tulemustega fonde. Kuni sa pole vahetanud vana fondi kaasaegse, madalate kuludega indeksifondi vastu, pole sul nende olemasolust tegelikkuses mingit kasu. Näiteks SEB indeksifondil on täna 170 klienti. Nendele on tasu langus hea uudis. Aga 150 000 inimese raha on ikka veel SEB vanades fondides, mille senised tulemused on isegi Eesti niigi nõrga keskmisega võrreldes silmapaistvalt halvad. Nende inimeste olukorda see uudis ei paranda," tõdeb Pekk.
Toimetaja: Merilin Pärli