Davis tahab ELis viibivate brittide tervisekindlustuse säilimist ({{commentsTotal}})

Brexiti minister David Davis Briti parlamendi alamkojas.
Brexiti minister David Davis Briti parlamendi alamkojas. Autor/allikas: PRU/AFP/Scanpix

Suurbritannia valitsus peaks esmaspäeval avaldama üksikasjalise plaani oma seisukohtadest migrantide õiguste üle. Brexiti-minister David Davis tahab Euroopa tervishoiukindlustuse süsteemi säilimist brittide jaoks, kui nad viibivad Euroopa Liidu riikides.

Brexiti-minister rääkis BBC-le antud intervjuus selle plaani mõningatest detailidest. Esimesena nimetas ta Theresa May 15-leheküljelisest plaanist tasuta tervishoiuteenust Briti turistidele, kui nad on puhkusel ELi riikides.

Davis tahab, et EL jätkaks praeguse Euroopa tervishoiukindlustuse kaardi süsteemiga. Kui Brüssel keeldub, moodustab valitsus vastava fondi, lubas Davis. Kriitikud arvavad, et Davis kahjustas selle lubadusega oma positsiooni läbirääkimistel.

Liberaaldemokraadist parlamendisaadik Tom Brake ütles, et see näitab, kui meeleheitel valitsus on. Ta märkis, et valitsus ei ole Brexitit korralikult ette valmistanud ja laseb nüüd maksumaksjatel see kinni maksta. Brake'i sõnul on David Davis umbes sama enesekindel nagu purjus köietantsija, aga kui ta alla sajab, kannatab terve riik.

Kriminaalide kohta teatas Davis, et ELi kodanikud peavad läbima kriminaalse taustakontrolli, kui taotlevad alatiseks Suurbritanniasse jäämist. Ta lubas, et igaüks, keda peetakse soovimatuks, saadetakse välja. Nagu ta ütles, on kriminaalide väljasaatmine pärast Brexitit üldsuse heaolu arvestades parem kui hakata tõestama, et nad ohustavad tõsiselt ühiskonna põhihuve, nagu praegune ELi direktiiv nõuab.

Veel rääkis Davis valitsuse niinimetatud juriidilisest punasest joonest, mis puudutab migrantide õigusi. Ta ütles, et Euroopa kohtul ei saa olema Ühendkuningriigis elavate euroliidu kodanike üle pärast Brexitit mingit jurisdiktsiooni. Kuid ta möönas, et kõne alla võivad tulla teatud laadi üleminekukorraldused.

Arvatakse ka, et täielikku kontrolli migratsiooni üle ei pruugita kohe saavutada, ning oletatakse isegi, et mingis vormis võib vaba liikumine jätkuda. Seda võidakse nimetada muudmoodi, aga nimel polegi tähtsust. Leiboristide esindaja sõnul on tähtis seada esikohale töökohad ja majandus.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERRi raadiouudised



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema