Viktor Trasberg: kaotsis pagulased ehk Saksamaa mäng tulega ({{commentsTotal}})

Juba niisama tavapäraseks kui pagulaste Eestisse saabumine on muutunud ka nende vaikne äraminek. Kuhugi, kus pagulasel on parem kui Eestis.

Võiksime mõelda, et mis seal ikka – pole pagulast, pole probleemi. Samas peaksime mõtestama tekkinud olukorra tagamaid ja võimalikke kõrvalmõjusid, lähtudes sealhulgas ka majanduslikest ja rahvusvaheliste suhete aspektidest.

Pagulased jõuavad Eestisse kvootide alusel. Eesti riik on needsamad pagulased ise välja valinud ja võtnud teatud kohustused nende ülalpidamiseks ja kaasamiseks meie ühiskonda.

Uustulnukate integratsioon on kahtlemata rahaline kulu ja testib meie ametkondade võimekust.   Üldjuhul on üsna hästi hakkama saadud. Ka vabatahtlikud ühendused teevad tänuväärset tööd, samuti koolid, lasteaiad ja sotsiaaltöötajad.

Kui pagulane aga lahkub Eestist päriselt, siis muutub tema rahvusvaheline staatus – kui ta on kolm kuud järjest Eestis ära olnud, kaob ka tema rahvusvaheline kaitse. Eestis seisukohalt on edaspidi tegemist lindpriiga, kelle suhtes puuduvad kohustused.

Pole suurem saladus, et enamus Eesti kvoodipagulastest on läinud Saksamaale. Kvoodipagulase staatusest lähtudes ei saa aga Saksamaa üle võtta Eesti kohustusi. Need inimesed ei saa Saksamaal legaalselt viibida järjest üle kolme kuu.

Euroopa Komisjon on võtnud ka vastu üsna üheselt mõistetava ja otseselt ähvardava seisukoha, mis sunnib riike pagulasi tagasi saatma riikidesse, kuhu nad on kvoodi alusel ümber paigutatud. Seega on õigustatud küsida, mis toimub Saksamaal.

Kui Saksamaa siiski annab Eesti kvoodipagulastele uuesti pagulasstaatuse, on see otsene kokkulepete rikkumine. Mis õigus on Merkelil või Macronil süüdistada Ida- ja Kesk-Euroopa liikmesriike vastuseisus kvoodipagulastele, kui Saksamaa otseselt või kaudselt soosib nende inimeste lahkumist esialgselt määratud asukohamaadest?

Veelgi olulisem aspekt on aga asjaolu, et see tapab Eestis ära igasuguse motivatsiooni pagulastega üldse tegeleda. Lihtsam (ja odavam) on oodata, kui pagulased ise ära lähevad, selmet jahmerdada dokumentide, eluaseme, koolikoha ja sotsiaaltoetustega.

Aga oletame, et Saksamaa ei teagi, et meie pagulased elavad illegaalselt hoopis seal? See tekitab Eesti jaoks teist laadi küsimuse – kuidas me saame usaldada Saksamaad kui Schengeni  viisaruumi kuuluvat riiki, kui Saksamaa ei tea, kes tema territooriumil viibib ja mida sisserändajad teevad? Euroopa julgeoleku ja ühtse viisaruumi seisukohalt on see väga oluline teema.

Kolmas aspekt on seotud pagulaste käitumise seaduspäraga. Ilmselgelt puudub Euroopas teadmine, missugused on pagulaste käitumise motiivid ja mustrid. Saksamaal ei ole piisavalt uusimmigrantidele kohe sobivaid töökohti. Oletame, et Eestis Saksamaale läinud pagulased ei saa ka Saksa riigilt sotsiaaltoetusi. Millest ja kuidas nad siis seal elavad, kui ka toetused Eestis on lõppenud?  

Kokkuvõttes – pagulaste mittetöötamine ja olematu seos riigiga on Euroopale ilmselgelt ohtlikud  arengud. Arvan, et Saksamaa peab selgelt deklareerima, mida ta teeb sinna teistest riikidest saabunud kvoodipõgenikega. Sellel teemal peaks olema prioriteetne koht ka meie riigijuhtide agendas, eriti Euroopa Liidu eesistumise perioodil.

Saksamaa ei saa tulega mängimist jätkata. Teiselt poolt peab ka Eesti suutma pakkuda pagulastele võimalust kiireks ümberõppeks ja väärikaks töötamiseks. Sellega pole me paraku hakkama saanud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema