Fotod: õiguskantsleri vastuvõtt põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeval
Kolmapäeval, põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeval esitleb õiguskantsler Ülle Madise põhiseaduse kommentaaride neljandat, parandatud ja täiendatud väljaannet.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei peeta sihtrühmana selgi korral silmas üksnes juriste, vaid kogu Eesti avalikkust.
"Põhiseadust, mis ei vajaks analüüsi ega tõlgendamist, ei ole olemas. Rahvas seab oma riigile sihid, määrab õiguste ja kohustuste põhijaotuse ning põhiseaduslike institutsioonide tasakaaluvalemi. Nii ongi mõistlik. Põhiseadus ei tohiks olla liiga üksikasjalik ja sellisena hõlpsasti eiratav ning sagedast muutmist nõudev," märkis ta.
"Mõnegi esmapilgul kasuliku, ent pikemas vaates kahjuliku otsuse on ka Eesti põhiseadus aidanud ära hoida. Kasutajasõbralik veebilahendus, otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning tasuta kättesaadavus on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika," ütles Madise.
Akadeemik Lauri Mälksoo sõnas, et riik pole kunagi ainult juristide ja ekspertide asi ja väikeriik seda enam. "Põhiseaduse Kommentaarid on juba aastaid olnud Eesti riigiõigusteaduse lipulaevaks ja sünteesiks. Tegemist on meie õigusteadlaste kollektiivse loominguga ja ka see tundub mulle väärtuslik, sest see õpetab eksperte üheskoos teadust tegema. Üksi või kahekesi nii mahukaid kommentaare keegi kirjutada ei suudakski," ütles ta.
Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Julia Laffranque märkis, et põhiseaduse kommentaarides selgitatakse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu õiguse ning Eesti õiguse suhteid.
"Olen kindel, et põhiseaduse kommentaarid aitavad kaasa rahva teadlikkuse tõstmisele oma õigustest ning kohustustest ja avavad põhiseaduse kui eetiliselt ning kultuuriliselt olulise dokumendi sügavama tähenduse. Mida keerulisemaks muutuvad ajad Euroopas ja mujal maailmas, seda enam toetab meid meie oma põhiseadus," kinnitas ta.
Põhiseaduse kommenteerimist on alates 2002. aastast korraldanud Tartu ülikooli avaliku õiguse professorid. Esimene peatoimetaja ja põhiseaduse tervikliku teadusliku analüüsi taastaja oli endine õiguskantsler professor Eerik-Juhan Truuväli.
Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid õigusasjatundjaid nii Tartu ülikoolist kui väljastpoolt, kokku on autoreid üle poolesaja.
Põhiseaduse neljanda kommenteeritud väljaande toimetuskolleegiumisse kuulusid Ülle Madise (peatoimetaja), Hent Kalmo, Lauri Mälksoo, Raul Narits, Peep Pruks, Jüri Raidla ja Priit Vinkel.
Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande www.pohiseadus.ee ilmumise eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Tulipart OÜ, disaini eest Fraktal OÜ. Veebiväljaande ilmumise tegi võimalikuks Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkond.
Põhiseaduse neljanda kommenteeritud väljaande ja dokumentaalfilmi "Põhiseadus 25" esitlus toimus kolmapäeval Tallinnas, Kohtu 8 õiguskantsleri kantseleis.
Dokumentaalfilm "Põhiseadus 25" annab ülevaate, kuidas sündis Eesti tänane põhiseadus ning kas põhiseadus on veerandsajandi karmile ajaproovile vastu pidanud.
Film jutustab Eesti põhiseaduse loo pea paarikümne põhiseaduse sünniloo võtmetegelase pilgu läbi. Filmi produtsent on Tõnis Leht ja režissöör Märten Vaher.
Toimetaja: Marek Kuul