Suursaadik Kaja Tael: väikese riigi jaoks pole tähelepanu iial liiga palju ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu Eesti eesistumise Brüsseli-poolse juhi suursaadik Kaja Taela sõnul ei ole väikese riigi jaoks tähelepanu kunagi liiga palju. Konkreetne kasu eesistumisest väljendub ka veidi suurenenud majanduskasvus, aga seda ei peaks hakkama täpselt sentimeetrites mõõtma ja kilodes kaaluma, ütles Tael intervjuus ERR-ile.

Me räägime praegu teisipäeval, eesistumiseni on jäänud neli päeva, milline teie tänane päev välja näeb?

Minu tänane päev on päris tüüpiline minu tegevusele siin praegu enne eesistumist. Algas see hommikul tööhommikusöögiga, kus me rääkisime ühe liikmesriigiga täpsemalt läbi, mis nende mureks saab olema sellele poolaastal. Samasuguseid kohtumisi pean ma iga liikmesriigiga, neid on veel ka täna mitu tükki ees. Pärast seda jätkasin Euroopa Parlamendis.

Parlament teatavasti on üks neist institutsioonidest Euroopa Liidus, kellega koos me peame seadusandlust edendama, see on nüüd tavamenetlus Euroopa Liidus. See tähendab seda, et enne iga eesistumist on kombeks käia vastavate Euroopa Parlamendi komiteede esimeeste juures ja vaadata üle meie laualolevad asjad, et kuidas me edaspidi neid niinimetatud trilooge pidama hakkama, kus eesistuja esindab Euroopa Liidu liikmesriikide ühispositsiooni, mida me oleme saavutanud. Ning Euroopa Parlament räägib omalt poolt läbi selle seadusandliku algatuse, mille tavaliselt Komisjon on lauale pannud.

See oli ainult üks osa veel minu päevast. Edasi tuli samasugune kohtumine hoopis teises valdkonnas, aga komisjoniga, kus me käisime justiitsvallas üle kõik ettepanekud.

Praegu lisaks käesolevale intervjuule on mul veel kaks intervjuud plaanis, aga rahvusvaheliselt ja õhtu lõpetab siis esinemine Eesti prioriteetide teemal ühele Brüsseli mõttekojale, kus siis on oodata umbes 300 inimest saali. Ja siis ongi päev läbi.

Mis kellast kellani see kõik kokku umbes on?

Ametlikult, mis puhtalt programmi puudutab, on mul tänane päev kõigest 12 tundi, aga selge on see, et sellega tegelikult ei saa siiski piirduda, sest tuleb üle vaadata ka see, mis on sinu mailbox'i jõudnud ja valmistuda ka homseks päevaks. Nii et täna, ma kardan küll, ei ole mul ühtegi niisugust hetke, mida võiks vabaks ajaks nimetada.

Kui nüüd eesistumine päriselt algab, mis need kõige keerukamad ja tundlikumad teemad on, mis võib-olla kohe alguses teie töölauale satuvad?

See on hea küsimus, ma ei tea, kas üldse on mõnda väga lihtsat teemat, millega Euroopa Liit tegeleb, aga mõned asjad on lootusrikkamad kui teised ja mõned asjad on lausa rõõmsad sündmused.

Nii et kui me alustame Ukrainaga tippkohtumisest 12. juulil, võimalik, et sellele eelneb veel ja Jaapaniga tippkohtumine, siis need peaksid olema omal kombel edulood. Ja mis puudutab Jaapaniga tippkohtumist, siis eesistujal ei ole siin küll suurt rolli ja samamoodi ka Ukraina puhul, aga Ukraina ja Jaapani puhul me siiski mõlemal juhul valmistame ette teatud tekste, mis seda tippkohtumist saadavad, nii et tööd on seal üksjagu.

Ukraina tundub küll selline positiivne uudis, aga samas on Euroopa Liidus ka palju riike, kes ei näe Ukrainat nii positiivses valguses ja tahavad, et see sõna oleks natuke teistpidi, see on siis see, millega tuleb tegelda, jah?

Igasugune tekstidega tegelemine Euroopa Liidus on alati väga suur kompromisside otsimine ja tasakaalu otsimine, sest tihti on erinevatel liikmesriikidel väga erinevad nägemused. Enamasti tulevad juurde erinevad nägemused parlamendis ja komisjonis.

Nii et see nüüd ongi klassikaline eesistuja töö see kompromissi otsimine.

Mida Euroopa Liit üldse Ukrainale pakkuda saab, me ei räägi ju Euroopa Liidu laienemisest enam hetkel?

Mis puudutab Ukrainat, siis me ei ole kunagi konkreetselt rääkinud Ukrainast kui kandidaatriigist. Aga Ukraina on äärmiselt oluline partner ka laiemas idapartnerluse raamistikus.

Ja Ukrainaga, nagu me kõik teame, on meil hetkel väga suur küsimus laual, kuidas minna edasi Minski lepingute täitmisega. See loomulikult ei ole ainult Ukraina küsimus, vaid küsimus on selles, kuidas jõuda kokkuleppele Venemaaga ja Venemaal ja Ukrainal omavahel. See ei ole kindlasti mingisugune edulugu ega soodne taust.

Seda enam on meile oluline rõhutada, et Ukrainal on võimalus oodata tuge oma vajalikele reformidele ja oodata seda tuge Euroopa Liidu poolt. Need on üsna praktilised asjad, mida me Ukrainaga koos teha saame.

Kui te rääkisite nendest teemadest, mis Eesti eesistumise ajal võib-olla kõige olulisemad on teie jaoks, siis see idapartnerlus oli üks, teised olid rändeteema ja kõik need digiteemad. Kui sellest rändeteemast natuke lähemalt rääkida, siis milliseid toimivaid lahendusi Eesti suudab välja pakkuda nii keerulisele probleemile? Kuidas panna Visegradi riike vastu võtma põgenikke?

Ma natukene laiendaksin seda teemaringi. Üks küsimus jah, see on kõigile teada ja seda ei saa salata, meil on väga suur eriarvamus Euroopa Liidus, kuidas käsitleda põgenike ümberpaigutamist ja eriti just Poola ja Ungari on selles asjas väga jäigal positsioonil.

Ma ei julge kindlasti lubada, et Eesti on see, kes suudab selle lahenduse välja võluda, kui kaks aastat pole seda suudetud teha.

Aga mida Eesti saab teha, on liikuda edasi muude teemadega, mis on olnud väga tähtsad ka Poolale ja Ungarile. Liikuda edasi parema piirikaitsega, põgenike tagasisaatmisega, koostööga üldse põgenike päritoluriikidega, nende rände algpõhjustega mingil määral.

See on loomulikult küsimus, kus me toetame Euroopa Liidu kõrget esindajat välisküsimustes Mogherinit.

Neid väga konkreetseid küsimusi, kuni selleni välja, mitu kummipaati täpselt on Liibüa rannavalvel, on tegelikult väga palju. Ja me püüame tõesti teha oma parima, et me igal juhul ei annaks tagasi selles, mida Malta kui regioonis asuv ja väga huvitatud eesistuja selles niinimetatud rände välismõõtmes juba teinud on.

Võib-olla inimestel ja ka riikidel nagu Poola ja Ungari on väga tugev umbusk kogu selle põgenike teema suhtes tekkinud ja osalt ka põhjusega, kuna on väga palju probleeme Euroopa Liidus. Probleemid välispiiri kaitsega, probleemid tagasisaatmisega, isegi kui tagasisaatmisotsus on, ei suuda me neid inimesi tagasi saata, põgenikud, kes on pahatahtlikud kasutavad Euroopa Liitu ära, liiguvad ühest riigist teise, kasutavad siinseid sotsiaalsüsteeme ja politsei saamatust andmebaase ühendada. Võib-olla see umbusk on ka osalt sellisest põhjustest kasvanud?

Võib-olla on, aga mis on lahendus? Ega paremat lahendust ei ole, kui nendesamade teemadega ikkagi edasi liikuda ja püüda leida mingisugused paremad meetodid.

Eesti jälg Euroopa Liidule meie eesistumisest võiks olla see, et me rõhutame väga palju erinevate andmebaaside koostalitusvõimet ja me räägime üldse andmebaaside tähtsusest. Me üritame edasi liikuda mõne uue andmebaasiga, mida Euroopa Liit praegu on kavandanud.

Nii et meie vastus Poolale ja Ungarile saab olla see, et tõepoolest, me saame kõik aru, et just nende asjadega on vaja tegeleda. Aga see ikkagi ei vii laualt minema ka seda, et põgenikud on päriselt olemas juba Euroopa Liidus ja need mõned üksikud piiririigid, kes nad on siiamaani vastu võtnud ja majutanud, tõepoolest vajavad teistelt liikmesriikidelt tuge. 

Kui reaalne see ümberpaigutamise võimalus üldse on. Võib-olla kõik teed viivad Saksamaale lõpuks?

Siiamaani nad ei ole kõik viinud Saksamaale. See on ka natukene ülepaisutatud teemapüstitus.

Ma arvan, et on ikkagi väga palju teisi liikmesriike Euroopas, kus on juba väga palju põgenikke ka ajalooliselt vastu võetud, kes nüüd pärast 2015. aasta otsust on asunud ümber paigutama, mõned suurema eduga, mõned vähema eduga.

Eesti paikneb siin kusagil keskmike hulgas, nii et päris häbi meil Eesti pärast ei saa olla. Aga on ka väiksemaid liikmesriike, kes on võtnud oma kohustust veel palju tõsisemalt ja praktiliselt ongi oma ülesanded juba täitnud Euroopa Liidus.

Aga ma mõtlen, kas saab midagi teha, et näiteks põgenik, kes on ühte riiki paigutatud, et ta ei läheks sinna, kuhu ta süda soovib tegelikult? 

Meil on mõned plaanid, ma mõtlen Euroopa Liidul, kuidas oleks ära võtta sellise soovi, kuidagi riiklikult reguleerida seda, mismoodi sotsiaaltoetusi või riiklikku abi jagatakse põgenikele. Selle üle peab veel päris pikalt arutama, kas need on väga tõhusad meetmed ja mismoodi selles küsimuses edasi minna.

Aga sellele mõeldakse?

Sellele kahtlemata mõeldakse, see on üks väga tähtis komponent. See on kindlasti olnud ka üks Ida-Euroopa riikide muresid, et kõrgem elustandard paratamatult meelitab põgenikke parema elujärjega riiki ühelt poolt ja teisest küljest loomulikult meelitab inimesi pigem juba olemasolev kogukond kui mõte sellest, et minna kusagile täiesti tundmatusse riiki ilma perekondliku toeta, mis tihtipeale teistes kultuurides on palju-palju olulisem, kui ta tegelikult Euroopas vahel on.

Kas digiteemad on rõõmsamad teemad? Kas teil on mingi selline asi ka, mida te olete mõelnud, et kui see tehtud saaks eesistumise lõpuks digivallas, siis oleks uhke tunne küll?

See on selles mõttes hea küsimus, et digiteemad kahtlemata on küsimused, kus on vähem võib-olla isegi mürgitatud õhkkonda, millega me oleme pidanud maadlema näiteks rändeküsimustes. Teoorias ja sõnades võivad kõik liikmesriigid öelda, et kindlasti me saame aru, et see on meie tulevik ja me peame sellega edasi minema. Kahjuks teisest küljest on nii, et enamik seadusandlikke algatusi ei ole sugugi lihtsad edasi minema. Ja ikkagi suur küsimus jääb alati üles – tasakaal andmete vaba liikumise ja andmekaitse vahel.

Mida mina loodan Eesti eesistumisest on see, et meil avaneb võimalus ükskord ometi kõrgel tasemel saada tähelepanu sellele omamoodi laborieksperimendile, mida me siin Eestis oleme võib-olla 20 aastat juba järjest rakendanud ja tõesti demonstreerida Euroopale, mis on võimalik ja kuidas ühiskond saab kaasa tulla niisuguste algatustega, sest Eestis on olnud hea kogemus valitsuse ja tsiviilühiskonna ja äriringkondade koostööst selles asjas. Ma usun, et ega siin palju muud ei olegi loota kui lihtsalt võimaldada oma eeskujuga inimestel järele mõelda ja võimalusel kaasa tulla ja seda eesmärki teenib kindlasti meie tipptasemel konverents, mille me 29. septembril Tallinnas korraldame digiteemadel.

Mis emotsiooniga te vaatate koduseid uudiseid, kus on juttu, et valitsuskoalitsiooni tugi riigikogus langeb, et milline mõju oleks valitsusvahetusel näiteks eesistumisele?

Ma väga loodan, et valitsusvahetust eesistumise ajal keegi ei plaani. Kui see peaks juhtuma, siis me peame sellest olukorrast välja tulema ja mul tegelikult ei ole erilist kahtlust, et me saame selle eesistumise edukalt lõpule.

Eesti esinduses on töönädalad kuuepäevased ja tihti tööpäevad ei lõppe kaheksa tunniga, nagu teie enda näide siin alguses oli. Kuidas te inimeste hoidmisele olete mõelnud, võib-olla ametnikud ei peagi vastu lõpuni või on katki. Kõik on nii töökad ja püüdlikud ju ka?

See on tõsi. See on väga tõsi, et me peame mõtlema selle peale.

Kindlasti me peame mõtlema selle peale, et me olemegi väga tublid. Meie enda ootused iseendale on väga kõrged, ka teiste ootused meile on väga kõrged. Ja kindlasti me peame mõtlema sellele, et inimeste stressitase on väga individuaalne. Mõnikord inimene ise ei suuda aru saada, et ta on juba päris viimase piiri peal.

Me oleme katsunud inimesi selles asjas koolitada. Me palume kõikidel jälgida nii iseennast kui ka teisi. Meil on teatud kriisimehhanismid olemas ja rakendatavad.

Aga mis meid ikkagi kõige rohkem selles asjas peaks aitama on hea meeskonnavaim ja hea tuju üleval hoidmine. Me lähme sellele eesistumisele praegu vastu päris tugeva tundega, meil on tõesti hea ettevalmistus ja eesistumise ajal me peame võtma selle hoiaku, et võib-olla tõesti kõik meil ei õnnestu, aga me püüdsime ja tegime oma parima. 

Kas spaa on ka kuskil broneeritud?

Spa on teatavasti Belgias päriselt olemas linnana ja seal on tõepoolest suurepärane tervisekeskus, see ei asu meist üldse kaugel. Kahjuks, jah, meil on kõigest üks vaba päev nädalas, aga ka siis ma loodan jõuab seal ära käia, kui tuju tuleb. Ja pühapäev on siiski enamikul inimestel natukene kergem, see ei ole siiski võrreldav tavalise tööpäevaga.

Kui mõni inimene nüüd kodus mõtleb, et mis Eesti sellest eesistumisest kasu saab. Mõnes mõttes see võiks olla ju väga argine – meie ametnikud teevad tublisti tööd ja see kõik saab tehtud ja mis sellest pikalt rääkida. Aga kuidas teie seda näete, mis Eestil sellest võita on?

Ausalt öeldes, ma isegi ei näe, et see oleks väga õigesti püstitatud küsimus, sest see ei ole ju mingisugune projekt, kus me läheme endale punkte teenima ja pärast loeme kokku, kui palju sellest on tulnud majanduslikku tulu. See on ikkagi asi, mis käib kaasas Euroopa Liidus olemisega. Igaüks meist peab selle eesistumise läbima. Kõik on siiamaani hakkam saanud, saame ka meie.

Muidugi, meil on suurepärane võimalus Eestit tutvustada. Ja väikesel riigil ei saa sellist võimalust kunagi olla ülearu palju. Ma loodan, et see konkreetne kasu igale Eesti inimesele tõesti kunagi väljendub ka veidi suurenenud majanduskasvus tänu suurenevale turismile, tänu mingisugustele parematele ärivõimalustele, sest usaldus Eesti vastu on kasvanud. Aga ma ei usu, et me peame hakkame seda sentimeetrites mõõtma ja kilodes kaaluma.



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: