Alo Lõhmus: kopp ees ({{commentsTotal}})

Eesti uuemas ajaloos tegutseb üks varjatud, enamasti kaadri taha hoidev jõud. Ei, see pole Edgar Savisaar, kaitsepolitseiamet, Vene kapital ega USA saatkond. See on ekskavaator, maakeeli lihtsalt kopp.

Jah, te kuulsite õigesti. Mingil müstilisel põhjusel ilmub see lihtsakoeline tõstemehhanism sündmuste tulipunkti iga kord, kui leiab aset mõni oluline ühiskondlik protsess. Kopp on Eesti poliitikas justkui koer Tammsaare „Tões ja õiguses“, kes ilmub romaaniteksti alati, kui teose inimsuhetes leiab aset oluline, sageli traagilise lõpuga murrang.

Esimest korda ilmutas poliitiline kopp end 2004. aasta septembris Lihulas – tõsi, toona pigem kraana kui ekskavaatori kujul. Õhtupimeduses kohale sõitnud kraana tõstis veoautokasti Lihulasse püsitatud ausamba Teises maailmasõjas Saksa mundris võidelnud eestlastele. Protesteerivaid kohalikke elanikke hoidsid samal ajal vaos kumminuiade, kaitsekilpide ja verekoertega varutatud politseinikud.

Selle teo järelmid kestavad tänase päevani. Näiteks sai toonase peaministripartei Res Publica ehk praeguse hinge vaakuva IRLi allakäik alguse just siis.

Kolm aastat hiljem lõid kopad oma terashambad Tallinnas asunud Sakala keskusesse, mida paljud kodanikeühendused olid kutsunud üles säilitama kui Eesti paearhitektuuri üht ilmekat näidet. Kopad tallasid oma roomikute alla illusiooni, et avalikul arvamusel on Eesti riigis mingi võim ärihaide huvi ja parteide voli üle.

Üks Sakala keskust lammutanud koppadest tegi 2007. aasta aprillis ka väikese kõrvalotsa, tõmmates maha Pronkssõduri taustal seisnud müüri. Toonane tegu muutis Eesti poliitikat ja majandust olulisel määral ning karta on, et sugugi kõik selle sammu tagajärjed ei ole veel käes. Kuid kopal on ükskõik, kopp teab, et tema teeneid vajatakse alati.

Ning otse loomulikult oligi kopp ka eile kohal Haaberstis, kus ta aitas kümnete kaamerate ees kaasa kuulsa hõberemmelga mahavõtmisele. Kui kopp läbisaetud puutüve ümber tõukas, nägid kõik kohalviibijad, et remmelgatüvi polnudki pehkinud, nagu linnavõim oli seletanud. See puu, mis asetses täpselt kahe tulevase autotrassi vahel, oleks võinud tõesti alles jääda, et iseäranis nooremates kodanikes võinuks säilida usk rohelise linnplaneerimise võimalikusesse.

Kopp toob oma rohmakal moel alati tõe päevavalgele, sest see on ju tema loomuses – ammutada pinnast maasügavusest, kuhu silm ei ulatu.

Kopal on veel palju tööd, tema mootor müriseb rahutult. Kopal on põhiroll Rail Balticu trassi rajamisel, sest ainult tema abiga on võimalik kaevandada kümme miljonit kuupmeetrit kruusa ja liiva, mida on tarvis raudteetammi ehitamiseks. Kopp ootab maasse löömist Emajõe ääres, et rajada sinna hiiglaslik tselluloosivabrik. Selles vabrikus hakatakse ümber töötama puitu, mida meie metsadest koguvad muteerunud kopad ehk harvesterid.

Kopp ei oota, sest ta mäletab 1987. aastat, mil Pandivere magusad fosforiidimaardlad olid juba tema haardeulatuses, ent ootamatult kopa mootor seisati.

Võimalik, et koppa kujutatakse juba meie rahvuseeposes „Kalevipoeg“, kus seda nimetatakse poeetiliselt mõõgaks. Kalevipoeg püüdles selle tehnoloogilise progressi tähise omandamise suunas ning selle oma kätte saanuna arvas, et omab seadme üle täielikku kontrolli. Ent kui Kalevipoeg andis mõõgale kahetimõistetava käsu, lõikas see tal jalad alt.

Sest mõõgal, nagu ka kopal, on ju ükskõik. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema