Biovaha aitab kaitsta männiistikuid kahjurite eest
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) püüab võidelda ühe olulise puukahjuriga ja esimesed tulemused on paljutõotavad - männiistikutele kantud mehaaniline kaitse on piisav, et männikärsakad taime süüa ei saa. Nii peab istutama vähem taimi ja raielanke saab sisuliselt kohe taas metsastada.
Männikärsaka tõttu hukkub Eestis igal aastal istutavatest okaspuukultuuridest veerand kuni kolmandik, sest ta lihtsalt sööb puu koore ära, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Selleks, et kärsakas talle kõige rohkem maitsva noore puu koore kallale minna ei saaks, istutati mullu prooviks ainuüksi riigimetsa kirde piirkonda 50 tuhat kas kvartsliiva või biovahaga kaetud männiistikut. Sügisel ja kevadel vaadati istikud üle ja selgus, et mehaaniline kaitse on ennast õigustanud.
"Kui kaitsmata taimedest olid umbes 50 protsenti ehk pooled vigastatud või hävinud üldse, siis kaitsega taimedest oli säilinud üle 90 protsendi. Millegi pärast liimiga veidi vähem, vahaga veidi rohkem - see võis oleneda paikkonnast -, aga mõlemad olid üle 90 protsendi säilinud, seega metsameestel peab olema kindlasti huvi selle mehaanilise kaitsega jätkata," selgitas RMK kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal.
Mehaanilise kaitsega istikud on paar senti kallimad kui tavalised, aga see-eest võib istutada vähem taimi ja taasmetsastamisega võib alustada pea kohe pärast raiet.
Siiani on okaspuumetsas pärast raiumist istutamistöödega aasta aega oodatud, sest männikärsaka meelitab kohale värske puu ja vaigu lõhn.
"Igal heal on ka negatiivsed pooled, mis tulevad välja katsetamise käigus ja siin on näited möödunudaastastest liimitaimedest, kus kärsakas ronis liimipiirist kõrgemale ja sõi taime ikka ära, aga ilmselt on pääs selles, et need taimed peaks olema veidi suuremad ja tugevamad, siis on oht väiksem," rääkis Paal.
Metsamehed arvestavad, et 2500 ühele hektarile istutatud puust kasvab raiumisikka alla tuhande männi. Lisaks kärsakale armastab mändide kallal maiustada ka põder.
Toimetaja: Merili Nael