Kaljulaid: EL-i riikide poliitikud peavad olema rahvaga senisest ausamad ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on veendunud, et Euroopa Liit peab oma kodanikele pakkuma konkreetseid lahendusi, sest ilusatest sõnadest inimeste veenmiseks enam ei piisa.

Neljapäeval toimus Estonia suures saalis Kaljulaidi ja Ansipi debatt "Eesti eesistumise eel – millist Euroopa Liitu me soovime?".

Arutelu juhtis Matti Maasikas, kes tõdes, et Euroopa Liidus on atmosfäär küll parem kui aasta eest – majandus kasvab ja optimismi on varasemast rohkem –, kuid on ka selge, et Euroopa Liit peab taas ära teenima usalduse ja legitiimsuse kodanike silmis.

"Enam ei piisa suurtest sõnadest ja tähelipu lehvitamisest. Euroopa Liit peab pakkuma oma kodanikele konkreetset heaolu," ütles Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures.

Maasika hinnangul tegeleb Ansip Euroopa Komisjonis teemaga, mis on mõnes mõttes eestlastele ja Eesti eesistumisele vast kõige olulisem – digitaalne Euroopa, digitaalne ühtne turg ja muud digiteemad.

Kaljulaidi sõnul tekkis paljudes liikmesriikides pärast Brexiti hääletust peeglissevaatamise ja mõtlemise koht. Seni oli valitsustele Kaljulaidi arvates pikka aega meeldinud poliitiline retoorika, mis võimaldas Euroopa Liidust tulevad hüved ära kasutada ja samas enda tegematajätmistes Brüsselit süüdistada.

"See on olnud pikka aega päris populaarne lähenemine, sest see tundus poliitiliselt väga odav," märkis Kaljulaid. Seoses Brexitiga said liikmesriikide poliitikud tema sõnul ühtäkki aru, et selline käitumine võib muutuda hoopis talumatult kalliks.

Kaljulaidi hinnangul on Suurbritannia Euroopa Liitu kuulumisest küll rohkem võitnud kui kaotanud, kuid sealsed poliitikud ei rääkinud sellest piisavalt oma valijatele ja nüüd on tulemus käes.

President lisas, et Euroopa Liit on keeruline poliitiline konstrukt, millest enamikul inimestest ei ole võimalik aru saada, kuid oma olemuselt on see ühendus, mis aitab liikmesriikidel edendada majandust ja turvalisust.

Kaljulaid rõhutas, et Brüssel ei kirjuta kellelegi ette haridus- ega sotsiaalpoliitikat ega ütle, kuidas ta peab maksma pensione ja toetusi, kuid aeg-ajalt jätavad ka Brüsseli ametnikud mulje, et EL otsustab nendegi teemade üle. Näiteks on nad väitnud, et Euroopa Liit on loonud liikmesriikidesse miljoneid töökohti, kuid hoopis ausam oleks öelda, et Euroopa Liit on nende töökohtade loomisele kaasa aidanud.

Presidendi hinnangul peavad liikmesriigid tegema koos rohkem ja kiiremini seda, mida nad saavad Euroopa Liidu abil teha, ning sealsed valitsused ja poliitikud peavad olema rahvaga suheldes senisest palju ausamad. "Liikmesriikide poliitikud peavad ütlema, mis on liikmesriikide enda vastutus ja selle vastutuse ka võtma," toonitas Kaljulaid. Ta lisas, et Euroopa Liidu liikmesriigid on alates 2004. aastal toimunud laienemisest keskmiselt 1,9 korda jõukamaks saanud, Eesti seejuures 2,4 korda.

Ansip: digitaalsest ühisturust oleme kaugel

Ansip ütles, et ta ei usu, et inimesed oleksid nõus tagasi pöörduma sellest, mis on hea ja mugav, kuid digitaalsest ühisturust oleme Euroopas veel suhteliselt kaugel. Pigem on digitaalsed teenused ehitanud barjääre Euroopa Liidu liikmesriikide vahele ka siis, kui need on füüsilisest maailmast praktiliselt ära kaotatud.

Näiteks läheb Eesti ekspordist 70–80 protsenti teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kusjuures Eesti saab oma kaupu ja teenuseid müüa teistes Euroopa Liidu liikmesriikides igasuguste piirideta. Samas on teisest riigist veebi teel kaupade ja teenuste ostmine endiselt sageli väga keeruline, kui mitte võimatu.

See, et Euroopas on 27 suhteliselt väikest turgu, on Ansipi sõnul probleem näiteks iduettevõtetele. Kui nad tahavad suuremaks kasvada, siis nad eelistavad tavaliselt minna Ameerika Ühendriikidesse.



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: