Kaljulaid: EL-i riikide poliitikud peavad olema rahvaga senisest ausamad ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on veendunud, et Euroopa Liit peab oma kodanikele pakkuma konkreetseid lahendusi, sest ilusatest sõnadest inimeste veenmiseks enam ei piisa.

Neljapäeval toimus Estonia suures saalis Kaljulaidi ja Ansipi debatt "Eesti eesistumise eel – millist Euroopa Liitu me soovime?".

Arutelu juhtis Matti Maasikas, kes tõdes, et Euroopa Liidus on atmosfäär küll parem kui aasta eest – majandus kasvab ja optimismi on varasemast rohkem –, kuid on ka selge, et Euroopa Liit peab taas ära teenima usalduse ja legitiimsuse kodanike silmis.

"Enam ei piisa suurtest sõnadest ja tähelipu lehvitamisest. Euroopa Liit peab pakkuma oma kodanikele konkreetset heaolu," ütles Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures.

Maasika hinnangul tegeleb Ansip Euroopa Komisjonis teemaga, mis on mõnes mõttes eestlastele ja Eesti eesistumisele vast kõige olulisem – digitaalne Euroopa, digitaalne ühtne turg ja muud digiteemad.

Kaljulaidi sõnul tekkis paljudes liikmesriikides pärast Brexiti hääletust peeglissevaatamise ja mõtlemise koht. Seni oli valitsustele Kaljulaidi arvates pikka aega meeldinud poliitiline retoorika, mis võimaldas Euroopa Liidust tulevad hüved ära kasutada ja samas enda tegematajätmistes Brüsselit süüdistada.

"See on olnud pikka aega päris populaarne lähenemine, sest see tundus poliitiliselt väga odav," märkis Kaljulaid. Seoses Brexitiga said liikmesriikide poliitikud tema sõnul ühtäkki aru, et selline käitumine võib muutuda hoopis talumatult kalliks.

Kaljulaidi hinnangul on Suurbritannia Euroopa Liitu kuulumisest küll rohkem võitnud kui kaotanud, kuid sealsed poliitikud ei rääkinud sellest piisavalt oma valijatele ja nüüd on tulemus käes.

President lisas, et Euroopa Liit on keeruline poliitiline konstrukt, millest enamikul inimestest ei ole võimalik aru saada, kuid oma olemuselt on see ühendus, mis aitab liikmesriikidel edendada majandust ja turvalisust.

Kaljulaid rõhutas, et Brüssel ei kirjuta kellelegi ette haridus- ega sotsiaalpoliitikat ega ütle, kuidas ta peab maksma pensione ja toetusi, kuid aeg-ajalt jätavad ka Brüsseli ametnikud mulje, et EL otsustab nendegi teemade üle. Näiteks on nad väitnud, et Euroopa Liit on loonud liikmesriikidesse miljoneid töökohti, kuid hoopis ausam oleks öelda, et Euroopa Liit on nende töökohtade loomisele kaasa aidanud.

Presidendi hinnangul peavad liikmesriigid tegema koos rohkem ja kiiremini seda, mida nad saavad Euroopa Liidu abil teha, ning sealsed valitsused ja poliitikud peavad olema rahvaga suheldes senisest palju ausamad. "Liikmesriikide poliitikud peavad ütlema, mis on liikmesriikide enda vastutus ja selle vastutuse ka võtma," toonitas Kaljulaid. Ta lisas, et Euroopa Liidu liikmesriigid on alates 2004. aastal toimunud laienemisest keskmiselt 1,9 korda jõukamaks saanud, Eesti seejuures 2,4 korda.

Ansip: digitaalsest ühisturust oleme kaugel

Ansip ütles, et ta ei usu, et inimesed oleksid nõus tagasi pöörduma sellest, mis on hea ja mugav, kuid digitaalsest ühisturust oleme Euroopas veel suhteliselt kaugel. Pigem on digitaalsed teenused ehitanud barjääre Euroopa Liidu liikmesriikide vahele ka siis, kui need on füüsilisest maailmast praktiliselt ära kaotatud.

Näiteks läheb Eesti ekspordist 70–80 protsenti teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kusjuures Eesti saab oma kaupu ja teenuseid müüa teistes Euroopa Liidu liikmesriikides igasuguste piirideta. Samas on teisest riigist veebi teel kaupade ja teenuste ostmine endiselt sageli väga keeruline, kui mitte võimatu.

See, et Euroopas on 27 suhteliselt väikest turgu, on Ansipi sõnul probleem näiteks iduettevõtetele. Kui nad tahavad suuremaks kasvada, siis nad eelistavad tavaliselt minna Ameerika Ühendriikidesse.



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema