Greete Palmiste: kuidas teha nii, et eesistumine „kotiks“ ({{commentsTotal}})

Greete Palmiste.
Greete Palmiste. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Esitan väljakutse kolleegidele nii Kreutzwaldi-Gonsiori piirkonnas kui ka muudes meediamajades: leida viis, kuidas eesistumisest rääkida ilusas eesti keeles. Ilma irooniata, kirjutab ERRi ajakirjanik Greete Palmiste.

Niinimetatud krampteemad on nagu vanaonu juubel: keegi ei viitsi eriti minna, sest pisut on piinlik, et sugulased, olgu verdpidi seotud, ei oska ikka teineteise seas end vabalt tunda ja mõistlikku juttu ajada. Pealegi jääb tädi/onu alati pisut liiga purju ja kipub seda veresuguluse fakti ära unustama.

Aga me läheme ikka, sest minemata jätmine oleks ebaviisakas ja sidet peab hoidma. On kohustus. Ja seejärel on meil valida, kas istuda mossitades nurgas ja lugeda minuteid või püüda võtta olukorrast parimat.

„Nii nagu ametnikud muretsevad eesistumise korraldamise pärast, muretsevad ajakirjanikud oma koosolekutel ja suitsunurkades, mida eesistumisest üldse kirjutada. Brexit on lihtne ja arusaadav, sellest räägitakse Facebookis. Aga FAC ja PAC – keda kotib?“

Nii kirjutas Mikk Salu eilses 28. juuni Eesti Ekspressis.

Mõne kuu eest muigasin ka ise ja plaksutasin käsi, kui lugesin Twitterist: „Eesistumine on üks neist teemadest, millest on kopp ees enne kui see veel alatagi on jõudnud.“ Enam täpsemini ei saa öelda, kiitsin.

Sain lausa innustust ja teatasin kolleegile, et ausalt öeldes poleks vaja ka Eesti 100. sünnipäeva kolm aastat tähistada – parem oleks teha üks korralik pidu, lasta õhku natuke liiga palju raha ja kogu moos.

„Täiesti mõttetu!“ kuulutasin praeguse Eesti Vabariik 100 tähistamiskava kohta.

Töökaaslane vaatas mind mu avalduse peale põlglikult, nagu ma oleks just soovitanud kõik suitsupääsukesed ahju ajada. Riigireetur!

Lisasin siis igaks juhuks kiiresti, et muidugi täidan oma ajakirjanikukohustust ja toon EV100 lehele lugusid, nagu lubatud sai.

Eesistumisega paistab olevat samamoodi, koosolekutel ja suitsunurgas kirutakse küll, et täiesti mõttetu, aga tähemärgid kirjutatakse siiski ära. Kuid kui nüüd järele mõelda, siis lihtsalt see, et lehed ikka ilmuvad ja tele-eetrisse auku ei tule, ei tähenda tegeliku ajakirjanikukohustuse täitmist. 

Minu ja Mikk Salu ja paljude teiste töö on leida viise, kuidas eesistumisest ja muudest vastavatest protsessidest „kottivaid“ teemasid välja võtta. FAC ja PAC ja PSC12 ei peagi kodanikele midagi ütlema, aga ajakirjanikel on võimalus istuda maha ning teha eesistumise teemad ja tagamaad endale selgeks. Ning siis teha inimlähedaselt selgeks ka kõigile teistele.

Tõsi, Euroopa Liit on meile enne eesistumist kauge ja vaevalt et sini-kollane tähtedega lipp meile ka detsembri lõpuks silmanurka pisaraid kisub. 

Aga! See ei tähenda, et me ei võiks sel teemal pakkuda parimat ajakirjandust.

Ärme lepi lihtsalt „ära kirjutamisega“, vaid anname endast parima selleks, et FAC ja PAC saaksid tõlgitud. Võib-olla tuleb tõesti alustada EL-i alustalade ja süsteemi kirjeldamisega (minul ilmselt sellest, et kirjeldan neid iseendale). Aga ärme tooda rohkem võõrsõnadest ja ülipõimlausetest pungil tekste, millest vaid asjaosalised ise aru saavad. Kusjuures see laieneb mis tahes poliitilisele teemale – seni oleme olnud maailmatasemel kajastajad (kiired ja üsna täpsed), aga üsna kesised selgitajad.

Seega, armsad kolleegid nii Gonsiori-Kreutzwaldi kolmnurgas kui ka teistes meediamajades, esitan teile väljakutse: paneme eesistumise kottima! Tulles tagasi selle vanaonu juubeli kõrvutuse juurde – äkki alustaks seekord ise juttu ja ehk ei olekski piinlik ega igav?

Mina tegin omalt poolt ühe katse, mis peaks aitama selgitada, milleks eesistumist vaja on. Mikk Salu lugu „Eesti ministrite juhtumised Euroopa Liidu eesistumise eel“ on aga suurepärane lugemine ja täidab eesmärki selgitamaks, milline on ministrite roll. Veel! •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: