Greete Palmiste: kuidas teha nii, et eesistumine „kotiks“ ({{commentsTotal}})

Greete Palmiste.
Greete Palmiste. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Esitan väljakutse kolleegidele nii Kreutzwaldi-Gonsiori piirkonnas kui ka muudes meediamajades: leida viis, kuidas eesistumisest rääkida ilusas eesti keeles. Ilma irooniata, kirjutab ERRi ajakirjanik Greete Palmiste.

Niinimetatud krampteemad on nagu vanaonu juubel: keegi ei viitsi eriti minna, sest pisut on piinlik, et sugulased, olgu verdpidi seotud, ei oska ikka teineteise seas end vabalt tunda ja mõistlikku juttu ajada. Pealegi jääb tädi/onu alati pisut liiga purju ja kipub seda veresuguluse fakti ära unustama.

Aga me läheme ikka, sest minemata jätmine oleks ebaviisakas ja sidet peab hoidma. On kohustus. Ja seejärel on meil valida, kas istuda mossitades nurgas ja lugeda minuteid või püüda võtta olukorrast parimat.

„Nii nagu ametnikud muretsevad eesistumise korraldamise pärast, muretsevad ajakirjanikud oma koosolekutel ja suitsunurkades, mida eesistumisest üldse kirjutada. Brexit on lihtne ja arusaadav, sellest räägitakse Facebookis. Aga FAC ja PAC – keda kotib?“

Nii kirjutas Mikk Salu eilses 28. juuni Eesti Ekspressis.

Mõne kuu eest muigasin ka ise ja plaksutasin käsi, kui lugesin Twitterist: „Eesistumine on üks neist teemadest, millest on kopp ees enne kui see veel alatagi on jõudnud.“ Enam täpsemini ei saa öelda, kiitsin.

Sain lausa innustust ja teatasin kolleegile, et ausalt öeldes poleks vaja ka Eesti 100. sünnipäeva kolm aastat tähistada – parem oleks teha üks korralik pidu, lasta õhku natuke liiga palju raha ja kogu moos.

„Täiesti mõttetu!“ kuulutasin praeguse Eesti Vabariik 100 tähistamiskava kohta.

Töökaaslane vaatas mind mu avalduse peale põlglikult, nagu ma oleks just soovitanud kõik suitsupääsukesed ahju ajada. Riigireetur!

Lisasin siis igaks juhuks kiiresti, et muidugi täidan oma ajakirjanikukohustust ja toon EV100 lehele lugusid, nagu lubatud sai.

Eesistumisega paistab olevat samamoodi, koosolekutel ja suitsunurgas kirutakse küll, et täiesti mõttetu, aga tähemärgid kirjutatakse siiski ära. Kuid kui nüüd järele mõelda, siis lihtsalt see, et lehed ikka ilmuvad ja tele-eetrisse auku ei tule, ei tähenda tegeliku ajakirjanikukohustuse täitmist. 

Minu ja Mikk Salu ja paljude teiste töö on leida viise, kuidas eesistumisest ja muudest vastavatest protsessidest „kottivaid“ teemasid välja võtta. FAC ja PAC ja PSC12 ei peagi kodanikele midagi ütlema, aga ajakirjanikel on võimalus istuda maha ning teha eesistumise teemad ja tagamaad endale selgeks. Ning siis teha inimlähedaselt selgeks ka kõigile teistele.

Tõsi, Euroopa Liit on meile enne eesistumist kauge ja vaevalt et sini-kollane tähtedega lipp meile ka detsembri lõpuks silmanurka pisaraid kisub. 

Aga! See ei tähenda, et me ei võiks sel teemal pakkuda parimat ajakirjandust.

Ärme lepi lihtsalt „ära kirjutamisega“, vaid anname endast parima selleks, et FAC ja PAC saaksid tõlgitud. Võib-olla tuleb tõesti alustada EL-i alustalade ja süsteemi kirjeldamisega (minul ilmselt sellest, et kirjeldan neid iseendale). Aga ärme tooda rohkem võõrsõnadest ja ülipõimlausetest pungil tekste, millest vaid asjaosalised ise aru saavad. Kusjuures see laieneb mis tahes poliitilisele teemale – seni oleme olnud maailmatasemel kajastajad (kiired ja üsna täpsed), aga üsna kesised selgitajad.

Seega, armsad kolleegid nii Gonsiori-Kreutzwaldi kolmnurgas kui ka teistes meediamajades, esitan teile väljakutse: paneme eesistumise kottima! Tulles tagasi selle vanaonu juubeli kõrvutuse juurde – äkki alustaks seekord ise juttu ja ehk ei olekski piinlik ega igav?

Mina tegin omalt poolt ühe katse, mis peaks aitama selgitada, milleks eesistumist vaja on. Mikk Salu lugu „Eesti ministrite juhtumised Euroopa Liidu eesistumise eel“ on aga suurepärane lugemine ja täidab eesmärki selgitamaks, milline on ministrite roll. Veel! •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema