Peeter Helme: rahvavõim ja kuninga väärikus ({{commentsTotal}})

„Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“ Nii kõlab Eesti põhiseaduse esimene paragrahv. Ilusad sõnad, eks? Aga mida need tähendavad?

Tundub justkui loll küsimus? Kuid siiski, mõtleme hetke. Me kõik saame sellest lausest enam-vähem ühtemoodi aru. Et meil on meie oma riik ja et seda valitseme meie kõik, ühiselt. Nojah, esindajate kaudu, aga ikkagi. Või kuidas see nüüd ikkagi on?

Jajah, kõlab veidi segaselt, aga julgen väita, et asi ongi segane, mistõttu tahangi peatuda sõnal „demokraatia“, mis ehib meie põhiseadust ja mida kuuleb ka nii sageli poliitikute kõnedes.

See on üks vana ja väärikas sõna ja just selle tõttu on see ka üks aeg-ajalt vääritimõistetud sõna. Sõnadega juba on selline kurb lugu, et ühest küljest kuuluvad need kõigile, teisest küljest kasutatakse neid vahel ilma pikemalt mõtlemata. Just sel põhjusel, et need kuuluvadki kõigile, võtab igaüks endale ise vabaduse mõelda enda välja öeldud sõnaga just seda, mida ta ise mõtleb ja defineerida sõna enda mõttemaailmale sobivaks.

Samas ongi probleem selles, et kuna näiteks seesama sõna „demokraatia“ on ka meie keeles juurdunud juba võrdlemisi ammu, siis oleme harjunud pidama seda meie enda, päris eesti oma sõnaks, mõtlemata samas selle sõna tähendusvälja üle põhjalikumalt järele.

Ehk siis – kui me ütleme, et Eesti on demokraatlik vabariik, siis tegelikult me saame üheselt aru vaid sõnadest „Eesti“ ja „vabariik“, mida aga õigupoolest ikkagi tähendab tõik, et tegu on demokraatiaga, on juba arutelude koht. Lõputute arutelude koht.

Asja ei tee kindlasti paremaks seegi, et lääne ühiskonnad on 21. sajandi algusest alates sunnitud enda väärtusi nii iseendale kui teistele tõestama. Seega pole demokraatia suure osa maailma jaoks iseenesestmõistetav ja – pean ausalt tunnistama – ka mina saan üha vähem aru, mida selle all ikka mõeldakse.

Üha enam on tunne, et enda demokraadiks pidamine ja demokraatiale truuduse vandumine on muutunud pseudoreligioosseks mantraks, mille puhul pole selge mitte asja sisu, vaid see, et seda öeldakse. Ehk siis on tegu usutunnistusega. Selle lahjema versiooniga, kus jumalast pole sõnagi vaid vannutakse truudust rahvamassile ja selle võimule.

Ei kõla just hästi. Ja täisväärtuslikuks religiooniks jääb sellest väheks. Riigi toimimiseks pole paraku vist paremat asja välja mõeldud. Eeldusel, et seda ikka õigesti mõistetakse.

Öelda Eesti keeles, et meil on rahvavõim, kõlab aga ehk paremini kui oma võõrsõnalisuses abstraktseks jääv „demokraatia“. Miks? Sest kellel on võim, sellel on ka vastutus. Ja just sellest kipubki vajaka jääma. Rahval pole mitte ainult voli ise käskida, puua ja lasta, vaid rahvas on ka see, kes selle lõbu eest vastutab.

Nüüd on kindlasti mõnel raadiokuulajal tekkinud küsimus, miks sellest kõigest mõnusal suveajal rääkida. Puhkuste aeg ja nii. Muide, mul endal on ka tegelikult puhkus praegu.

Aga just selle pärast. Puhkuse aeg peaks olema ka aeg, mil mõtestatakse seda, millega ülejäänud osa aastast tegeletakse. Juba sügisel ootavad meie riiki ees kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Siis teostame meie, rahvas, oma demokraatlikku võimu.

Teostagemgi seda siis. Mõtestatult, väärikalt, nagu võimukandjale kohane – nii, et kui me selle eest vastutama peame, võime öelda, et meie südametunnistus on puhas, oleme teinud kõik, mida peame iseenda ja teiste ees õigeks. Kuninga vääriliseks. Sest eks seda see demokraatia ju ongi – kuninga väärikus on meie kõigi jaoks olemas. Peame lihtsalt ise seda kasutama ja olema selle väärilised. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema