Peeter Helme: rahvavõim ja kuninga väärikus ({{commentsTotal}})

„Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“ Nii kõlab Eesti põhiseaduse esimene paragrahv. Ilusad sõnad, eks? Aga mida need tähendavad?

Tundub justkui loll küsimus? Kuid siiski, mõtleme hetke. Me kõik saame sellest lausest enam-vähem ühtemoodi aru. Et meil on meie oma riik ja et seda valitseme meie kõik, ühiselt. Nojah, esindajate kaudu, aga ikkagi. Või kuidas see nüüd ikkagi on?

Jajah, kõlab veidi segaselt, aga julgen väita, et asi ongi segane, mistõttu tahangi peatuda sõnal „demokraatia“, mis ehib meie põhiseadust ja mida kuuleb ka nii sageli poliitikute kõnedes.

See on üks vana ja väärikas sõna ja just selle tõttu on see ka üks aeg-ajalt vääritimõistetud sõna. Sõnadega juba on selline kurb lugu, et ühest küljest kuuluvad need kõigile, teisest küljest kasutatakse neid vahel ilma pikemalt mõtlemata. Just sel põhjusel, et need kuuluvadki kõigile, võtab igaüks endale ise vabaduse mõelda enda välja öeldud sõnaga just seda, mida ta ise mõtleb ja defineerida sõna enda mõttemaailmale sobivaks.

Samas ongi probleem selles, et kuna näiteks seesama sõna „demokraatia“ on ka meie keeles juurdunud juba võrdlemisi ammu, siis oleme harjunud pidama seda meie enda, päris eesti oma sõnaks, mõtlemata samas selle sõna tähendusvälja üle põhjalikumalt järele.

Ehk siis – kui me ütleme, et Eesti on demokraatlik vabariik, siis tegelikult me saame üheselt aru vaid sõnadest „Eesti“ ja „vabariik“, mida aga õigupoolest ikkagi tähendab tõik, et tegu on demokraatiaga, on juba arutelude koht. Lõputute arutelude koht.

Asja ei tee kindlasti paremaks seegi, et lääne ühiskonnad on 21. sajandi algusest alates sunnitud enda väärtusi nii iseendale kui teistele tõestama. Seega pole demokraatia suure osa maailma jaoks iseenesestmõistetav ja – pean ausalt tunnistama – ka mina saan üha vähem aru, mida selle all ikka mõeldakse.

Üha enam on tunne, et enda demokraadiks pidamine ja demokraatiale truuduse vandumine on muutunud pseudoreligioosseks mantraks, mille puhul pole selge mitte asja sisu, vaid see, et seda öeldakse. Ehk siis on tegu usutunnistusega. Selle lahjema versiooniga, kus jumalast pole sõnagi vaid vannutakse truudust rahvamassile ja selle võimule.

Ei kõla just hästi. Ja täisväärtuslikuks religiooniks jääb sellest väheks. Riigi toimimiseks pole paraku vist paremat asja välja mõeldud. Eeldusel, et seda ikka õigesti mõistetakse.

Öelda Eesti keeles, et meil on rahvavõim, kõlab aga ehk paremini kui oma võõrsõnalisuses abstraktseks jääv „demokraatia“. Miks? Sest kellel on võim, sellel on ka vastutus. Ja just sellest kipubki vajaka jääma. Rahval pole mitte ainult voli ise käskida, puua ja lasta, vaid rahvas on ka see, kes selle lõbu eest vastutab.

Nüüd on kindlasti mõnel raadiokuulajal tekkinud küsimus, miks sellest kõigest mõnusal suveajal rääkida. Puhkuste aeg ja nii. Muide, mul endal on ka tegelikult puhkus praegu.

Aga just selle pärast. Puhkuse aeg peaks olema ka aeg, mil mõtestatakse seda, millega ülejäänud osa aastast tegeletakse. Juba sügisel ootavad meie riiki ees kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Siis teostame meie, rahvas, oma demokraatlikku võimu.

Teostagemgi seda siis. Mõtestatult, väärikalt, nagu võimukandjale kohane – nii, et kui me selle eest vastutama peame, võime öelda, et meie südametunnistus on puhas, oleme teinud kõik, mida peame iseenda ja teiste ees õigeks. Kuninga vääriliseks. Sest eks seda see demokraatia ju ongi – kuninga väärikus on meie kõigi jaoks olemas. Peame lihtsalt ise seda kasutama ja olema selle väärilised. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: