Juncker: EL-i eesistumine on Eesti juhtimisel heades kätes ({{commentsTotal}})

{{1498802340000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles ühisel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratasega, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on Eesti juhtimisel heades kätes.

"Teie meeskond on valmis, olme näinud suuri jõupingutusi, mida olete teinud viimaste kuude jooksul. Oleme heades kätes," lausus Juncker Tallinnas.

Junckeri sõnul on ajalugu näidanud, et just väikesed liikmesriigid suudavad eesistumise perioodi edukalt läbi viia. Ta kiitis ka Eesti motot - ühtsus tasakaalu kaudu - leides, et see võtab hästi kokku eesseisvad ülesanded.

Juncker tunnistas kuulajate ees, et temal pole jätkuvalt nutitelefoni. "Seega Eesti peaministrit minust ei saa. Kuigi ma ei ole tehnoloogia fänn, siis tean, et tulevik peitub digitehnoloogias," lausus Juncker.

ERR küsis Junckerilt pressikonverentsil, millises keeles tuleks komisjonil rääkida noortega, sest hiljutised Prantsuse presidendivalimised näitasid, et Marine Le Pen saavutas kõrge toetuse just noorte hulgas.

Juncker vastas, et paremäärmusluse oht on endiselt alles, vaatamata sellele, et valimised võitis Emmanuel Macron. Ta tuletas meelde, et Le Pen sai 11 miljonit häält ja ta ei usu, et noori tõmbaks selline populism ja lihtsus, mida kasutavad paremäärmuslased.

"Ma olin väga õnnelik, kui Emmanuel Macron valiti, aga paremäärmuslike jõudude oht püsib edasi. Ei saa uskuda, et see on möödas. Le Pen sai 11 miljonit häält, mitte ainult noorukite omi, ja ma ei usu, et noored inimesed oleks rohkem köidetud sellest lihtsustamisest, populistlikust sõnaseadmisest, mida paremäärmuslased kasutavad," rääkis Juncker.

Ta kinnitas, et on Euroopa Komisjoni presidendina püüdnud tehnilisest kantseliidist hoiduda ning võimalikult inimlikult väljenduda, ehkki sellega kaasneb oht, et jutu mõte kuulajaile päris täpselt kohale ei jõua.

Juncker kinnitas ka, et Euroopa Liit ei jäta Kreekat ja Itaaliat rändekriisis üksi. Ta lubas tuleval nädalal kohtuda Itaalia ja Kreeka peaministriga, et uurida, millist täiendavat abi Euroopa Liit neile riikidele rändekriisiga toime tulekuks veel anda saab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Junckeri sõnul on Euroopa Liit rändekriisi tulipunktis asuvaid riike juba mitmeti abistanud, ent läheb aega, enne kui abi vilja kandma hakkab.

"Euroopa Liidu välispiiri kaitsmine ja rannikuvalve ei ole miski, millega üleöö hakkama saada. Üle 800 sõduri, politseiniku ja piirivalvuri on Kreekas ja umbes 300 Itaalias, 200 Bulgaaria-Türgi piiril ja 100 Hispaanias," selgitas ta.

Siiski nentis Juncker, et Euroopa varjupaigasüsteemi reformimine on kestnud liiga kaua ning avaldas lootust, et Eesti eesistumisajal suudab Euroopa Liit ka selles küsimuses ühtsust ilmutada.

Peaminister Jüri Ratas arutas hommikul Junckeriga, kuidas koostöös Euroopa Komisjoniga jõudsalt edasi liikuda Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise programmis esile tõstetud tähtsaimate teemadega, teiste seas andmete vaba liikumise ja küberjulgeoleku strateegia uuendamise küsimustega.

Juncker ootab Eesti eesistumiselt eelkõige digiteemadega edasi minekut. "Digitaalse ühtse turu eelduseks on andmete vaba liikumine. Andmete vabaks liikumiseks Euroopas on vaja kasvatada usaldust ja turvalisust. Selle saavutamiseks tuleb muu hulgas keskenduda küberjulgeolekule,“ märkis Ratas kohtumisel.

Toimetaja: Merili Nael, Arni Alandi



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema