Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase
Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.
Probleemiga õiguskantsleri poole pöördus Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Kirjas talle märgib õiguskantsler, et vastavalt põhiseadusele on igaühel õigus tervise kaitsele.
Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 11 järgi tähendab see muu hulgas riigi kohustust hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi. Selle üheks meetmeks on riiklikult korraldatud vaktsineerimine.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel ning vaktsiinid on kõigile tasuta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt ei tohiks vaktsineeritute hulk jääda alla 95%. Eestis aga jäi see kaheaastaste laste puhul kõikide immuniseerimiskavaga hõlmatud nakkushaiguste puhul viimasel kahel aastal alla selle.
Õiguskantsler Ülle Madise märgib kirjas, et vaktsineerimisega hõlmatuse üha vähenev tase on probleemiks ka mujal arenenud riikides.
Uuringud on näidanud, et seost vaktsineerimise kohustuslikkuse ja hõlmatuse vahel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides pole.
Mitmetes riikides on vaktsineerimine kohustuslik, kuid selle kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa karistusi. Näiteks on Läti Eesti naabritest ainuke, kus vaktsineerimine on kohustuslik, kuid sundi ei rakendata.
Tervishoiutöötajad peavad vaktsineerimisest loobujatelt võtma vastavasisulise kinnituse ning teavitama vaktsineerimiseta jäämise ohtudest.
Itaalia, kes on mures üha väheneva hõlmatuse pärast, on seevastu otsustanud alates käesoleva aasta septembrist muuta vaktsineerimise kohustuslikuks ja trahvida kuni 7500 euro ulatuses lapsevanemaid, kui nende kooliealised lapsed pole vaktsineeritud.
On veel riike, kes on kas vaktsineerimise hõlmatuse kõrge taseme säilitamiseks või languse peatamiseks kasutamas muid meetmeid.
Näiteks sidus Austraalia 2016. aasta algusest vaktsineerimise riigi pakutavate hüvedega: nende laste eest, kes vaktsineeritud pole, ei maksta peretoetusi.
"Kuna probleem on terav ning vaktsineeritusega hõlmatus väheneb aasta-aastalt, võiks ka Eestis kaaluda, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset. Kas ja kuidas sekkuda, on aga riigikogu pädevuses," leiab õiguskantsler.
Toimetaja: Priit Luts