Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase ({{commentsTotal}})

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Probleemiga õiguskantsleri poole pöördus Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Kirjas talle märgib õiguskantsler, et vastavalt põhiseadusele on igaühel õigus tervise kaitsele.

Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 11 järgi tähendab see muu hulgas riigi kohustust hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi. Selle üheks meetmeks on riiklikult korraldatud vaktsineerimine.

Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel ning vaktsiinid on kõigile tasuta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt ei tohiks vaktsineeritute hulk jääda alla 95%. Eestis aga jäi see kaheaastaste laste puhul kõikide immuniseerimiskavaga hõlmatud nakkushaiguste puhul viimasel kahel aastal alla selle.

Õiguskantsler Ülle Madise märgib kirjas, et vaktsineerimisega hõlmatuse üha vähenev tase on probleemiks ka mujal arenenud riikides.

Uuringud on näidanud, et seost vaktsineerimise kohustuslikkuse ja hõlmatuse vahel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides pole.

Mitmetes riikides on vaktsineerimine kohustuslik, kuid selle kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa karistusi. Näiteks on Läti Eesti naabritest ainuke, kus vaktsineerimine on kohustuslik, kuid sundi ei rakendata.

Tervishoiutöötajad peavad vaktsineerimisest loobujatelt võtma vastavasisulise kinnituse ning teavitama vaktsineerimiseta jäämise ohtudest.

Itaalia, kes on mures üha väheneva hõlmatuse pärast, on seevastu otsustanud alates käesoleva aasta septembrist muuta vaktsineerimise kohustuslikuks ja trahvida kuni 7500 euro ulatuses lapsevanemaid, kui nende kooliealised lapsed pole vaktsineeritud.

On veel riike, kes on kas vaktsineerimise hõlmatuse kõrge taseme säilitamiseks või languse peatamiseks kasutamas muid meetmeid.
Näiteks sidus Austraalia 2016. aasta algusest vaktsineerimise riigi pakutavate hüvedega: nende laste eest, kes vaktsineeritud pole, ei maksta peretoetusi.

"Kuna probleem on terav ning vaktsineeritusega hõlmatus väheneb aasta-aastalt, võiks ka Eestis kaaluda, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset. Kas ja kuidas sekkuda, on aga riigikogu pädevuses," leiab õiguskantsler.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: