Rein Veidemann: eile nägin ma horisondi taha ({{commentsTotal}})

Rein Veidemann
Rein Veidemann Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ka kõige avaramal maastikul, kõrbest ja merest rääkimata, ulatume nägema vaid silmapiirini. Sinna taha varjuv on vaid kujutluslik, seotud enamasti lootusega millegi kestmisest või siinpool horisonti kogetud väära või painava lõppemisest.

Mõistetavalt mõtleb suuremalt jaolt elu ära elanud inimene tulevikust teistmoodi kui alles oma (iseseisvat) elu alustav noor, kellele taeva maa peale toomine resoneerib eluihaga. Tema jaoks on tõepoolest kõik veel ees. Mida elukaare lauges languses olija seda noort inimest vaadates loodab, ei saa olla see, et ta ise tulevikuhorisondi taha kantakse – igaühe elu jääb oma lõpuga siiapoole! –, vaid et kaugemale, inimlikus mõõtmes võib-olla koguni igavikku kantakse  juba loodud väärtused, olgu selleks keel, rahvas, riik, õpitud ja kogutud tarkused ning eelkäijate elukogemus. See on nagu pärandvara, millele loodetakse horisonditagust kasvamist, mitte kulutamist.  

Nõnda ma istusingi, mina, seitsmekümne esimest aastat käiv inimene, eestlane, isa ja vanaisa eile lauluväljakul, kusagil selle väljaku keskpaigas ja rahva keskel – tõesti, kui täpselt kehtib meie kohta  võrdlus mesilassülemist, teate ju seda Paul-Eerik Rummo luuletuse ridu "me hoiame nõnda ühte, kui heitunud mesilaspere" –, istusin seal ja laulukaare all voogava noore inimjärvega silmitsi seistes tundsin, kuidas ma läbi nende ulatun vaatama silmapiiri taha.

Muidugi, liigutavalt ilus vaatepilt, mille ilu ja võimsust oli vist sunnitud lõpuks tunnistama ka Ilmategija, kui ta viimaste laulude meeleolulisel kõrghetkel paotas paksust pilvemassist väikese rebendina tükikese sinist laotust otsekui aimuse kinnituseks, et kusagil ootab meidki sillerdav selgus ja päike.

Nooruslikku jõudu, särtsu, rõõmu, enesekindlust, selle õhkumist lauludest, muusikast, noorte dirigentide ohjamissuutlikkust, sütitavust – seda kõike on kiidetud. Aga oli mitu laulu, mis kõnetasid mind kui silmapiiri taha ulatuv noorte inimeste tõotus.  Nendeks olid noormeeskoori "See on see maa" (Metsatöllu viis ja Lauri Õunapuu sõnad), segakooride "Elu on lootus ja loomine" (Kadri Vooranna viis Doris Kareva luuletusele) ning selle noorte laulupeo üheks  tunnuslauluks kujunenud ühendkooride  "Meie" (Rasmus Puuri viis Anna Haava luuletusele). Viimane teos mõjus oma struktuurse keerukuse ja vahelduva (sh rokkiva) rütmiga lausa kantaadina. Just selles, 1906. aastal kirjutatud, Noor-Eesti paatosest kantud Haava luuletuses,  nüüd siis kümnete tuhandete meloodiliselt võimendatud häältega tekstis tajusin ma mitte ainult kui esitust, mitte ainult kui teost –  ma võtsin seda vastu kinnitusena, et need laulukaare alla koondunud põlvkonnad ei jäta iseend ega Eestit saatuse hooleks. Muidugi kujundavad nad Eesti tulevikku oma näo järgi. Aga selle tuleviku näojoontes püsivad mõned kurrud muutumatutena.

Ja kui nad siis viie-kuuekümne aasta pärast istuvad lauluväljakul nagu mina siin seistmekümneselt istusin ja minuealised või vanemadki veel televiisorite ees, et siis, püüdes kujutleda samamoodi seda, mis jääb horisondi taha, kuulevad-näevad nad uut "Meiet" tõotamas kestmist. Eilsel noorte laulupeol istudes ja pärast rituaalseid lõpulugusid sealt vaikselt, sisemiselt puhastununa lahkudes – nagu on see olnud kõigi varasemategi laulupidude puhul – ma mõtteis mitte üksnes ei soovinud neile noortele seda, ma tundsin, et olen lausa kindel selles, et nii lähebki. Et nemad jäävad ja nende kaudu jääme meiegi unumatu leheküljena ajaloo raamatusse.  

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: