Tallinn vaeb kahjumliku koolide lepingu lahendamiseks kaht võimalust
Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas möönab, et Tallinna koolide halduslepingud ettevõtetega on linnale kahjumlikud ja linn kaalub lahendusena kahe variandi vahel. Kumb viis valitakse, selgub juriidilisest analüüsist.
Nüüd, mil ärimees Urmas Sõõrumaa, kelle firma Vivatex Holding on üks mitmest ettevõttest, millega Tallinn 2006. aastal 30 aastaks lepingu koolide haldamiseks sõlmis, on sisenemas poliitikasse, on Tallinnal korraga tuli takus, soovides kahjumlikke lepinguid kas lõpetada või ümber teha.
Valikus on kaks lahendust, neist ühe on välja pakkunud Urmas Sõõrumaa ise, teise on välja mõelnud linn.
"Me oleme teinud oma partnerile ettepaneku need lepingud välja osta ja partner omalt poolt on teinud ettepaneku, et ta on valmis ehitama linnale neli võimlahoonet, mis suurendaks selle rendipinna mahtu ja samas maksed ehk raha, mida Tallinna linn peaks välja maksma, ei muutu, s.t see jääks samaks ehk lepingud läheksid 20 protsenti meie jaoks odavamaks - 20 protsenti pinda lisandub juurde ja linn saaks neid võimlaid siis kasutada," kirjeldas Taavi Aas ERR-ile linna valikuid.
Mõlemad versioonid on antud juristidele analüüsimiseks, sest Sõõrumaa pakutud kompromissvariant lepingute lõpetamisele vajab selgitust, kas see oleks juriidiliselt üldse pädev.
"See leping on tulnud läbi avaliku hanke ja see tähendaks siis seda, et peaks neid hanketingimusi hakkama tagantjärele läbi vaatama," põhjendab Aas oma kahtlusi.
Kui läheks käiku linna pakutud variant ehk lepingute väljaostmine ja refinantseerimine laenu abil, tuleks jõuda kokkuleppele hüvitises, mida Sõõrumaa firmale ennetähtaegse lõpetamise eest makstaks.
"Tõenäoliselt see kokkulepe võib võtta väga pikalt aega, sest on võimalik, et me oleme selle jääkasenduse maksumuse seisukohas väga erineval arvamusel. Nii et üks variant oleks kiirem, teine võtab ilmselt rohkem aega," möönab Aas.
Lepingu lõpetamine on Aasa sõnul linnale kindlasti soodsam kui kuluka lepingu edasi pidamine, sest linn maksab ettevõtetele lepingutega priskeid intresse.
"Lepingute lõpetamine tähendaks meile kokkuhoidu, sellepärast et need lepingud on ikkagi oma aja lapsed - tolleaegne intress on märgatavalt kõrgem, kui meil täna oleks võimalik saada pangalaenu. Meil on krediidireitingud oluliselt paranenud, finantsturgudel on olukord teine, me saaks kindlasti seda soodsamalt," on Aas veendunud. "30 aastaks tehti hoonestusõiguse lepingud seetõttu, et leida üldse partnerit, kes selle töö ette võtaks. Tollel ajal olid tolle aja tingimused, see lihtsalt oli niimoodi."
Tal endal puudub eelistus, kumba teed minna, kuid et midagi ette võtma peab, on ta veendunud, seega lubab, et venitama linn ei hakka.
Aas kinnitab, et erasektori ja avaliku võimu seesugune koostöö on kahjumlikum, kui laenuvõtmine, ent kümme aastat tagasi oli see kõige kiirem viis koolimajad korda saada. Nüüdseks on Tallinn omandanud võimekuse oma koolimajad ise korda saada.
Leemets: Aas tahab muutust vaid sõnades
Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Ants Leemets oli volikogu liige ka siis, kui linn lepingud ettevõtetega sõlmis. Kas neid hakati ette valmistama veel sel ajal, kui Reformierakond Tallinna linnas võimul oli (Maret Maripuu oli volikogu esimees 2005. aastani, lepingud koolidega sõlmiti 2006. aastal - toim.), Leemets ei mäleta, kuid möönab, et PPP ehk era- ja avaliku sektori koostöö oli siis populaarne lahendus.
"Mingil hetkel oli seda PPP-d moodne kasutada, täna on see aga Tallinnale koormaks. Summad, mis Tallinnal lähevad PPP-makseteks on suured, aga kui see täna laenuga teha, oleks see vähem koormav," selgitab Leemets. "Me oleme kritiseerinud seda lepingut pikka aega, sest see on linnale suur koormus. Ise olen kaheksa aastat sellega tegelnud ja korduvalt öelnud, et PPP on linnaeelarvele koormaks."
Leemets selgitab, et küsimus polegi ühe või teise ärimehe kasumis, vaid linna rahakotis ning kasumlik vaid neile ärimeestele, kes selle diili said. "See on ettevõtja unistus, kui sul kasumivood on pikalt ette tagatud."
Täna on ka PPP täitsa hea ja seda võib rakendada, aga see sõltub tingimustest - ta on kasulik mõlemale poolele, aga täna on tasakaal ära läinud ja tuleb leida juriidilised viisid, kuidas sellest väljuda.
Leemets ütleb, et tema pole aru saanud, et linn endale kahjumlikke lepinguid ka päriselt kiirustaks lõpetama.
"Eelarve kaitsmisel nad küll ei ole sellest aru saanud, ütlevad, et see kõik on linnale väga vajalik. Eravestlustes saavad sellest kõik iseenesest aru, aga kui me ametlikult eelarvest räägime, siis ta ei olnud sellega nõus, et lepingud lõpetada," ütleb Leemets Aasast rääkides.
Leemets tõdeb, et ajal, mil Edgar Savisaar veel linna juhtis, suhtles Sõõrumaa temaga otse, nüüd aga on link linnaga suhtlemiseks kadunud. Miks aga Sõõrumaa valimisliitu teeb, sellest pole Leemets veel aru saanud.
Teisi lepingupartnereid pole kaasatud
Ehkki Tallinna linnavalitsus lubas refinantseerida kõik halduslepingud, mis koolide pidamiseks on sõlmitud, pole teiste ettevõtetega peale Sõõrumaa firma Vivatex Holding ühendust võetud. Ettevõtete Kooliarendus ja BCA Center juhatuse liige Tarmo Lehtmets ütles, et temaga linn lepingu muutmisest või lõpetamisest rääkinud ei ole.
OÜ BCA Center ja OÜ Kooliarendus said eelmisel aastal Tallinna linnalt vastavalt sõlmitud kontsessioonilepingutele koolide haldamise eest kokku 5,2 miljonit eurot.
Kõik linna ettevõtetega sõlmitud lepingud kokku 15 kooli haldamiseks on analoogsed, tagades ettevõtetele 30 aastaks garanteeritud rahavoo ja soliidse kasumi. Kümne aastaga on linn maksnud eraettevõtetele koolide haldamise eest üle saja miljoni euro.
Toimetaja: Merilin Pärli