Üks Euroopa kliimaplaanidest võib Eestile kalliks maksma minna ({{commentsTotal}})

Metsaraie, arhiivifoto.
Metsaraie, arhiivifoto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa Liidu kava metsaraiet piirata paneb Eesti kahvlisse ehk maksta ja raiuda või piirata ja lasta metsal mädaneda.

Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal tuleb eestlaste eestvedamisel leida kokkulepped Euroopa Komisjoni aasta tagasi tehtud ettepaneku suhtes, mis paneks lähematel aastakümnetel Eesti maksma, kui tahame senisest rohkem metsa raiuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samas ei pruugi maksmine olla otseselt rahaline, sest seda annab kompenseerida teiste keskkonnasäästlike tegevustega, kuid Eesti plaanid lubada raieküpseid metsi senisest rohkem majandada võivad tekitada olukorra, kus Eesti peab hakkama keskkonnakvoote ka raha eest ostma.

Plaani kohaselt määrab Euroopa Liit nullpunkti, kui palju me metsa raiume ning riik peab raiemahtude suurendamiseks kvooti juurde ostma või tegema teisi metsa- ja maakasutuse mõistes keskkonnasäästlikke tegusid ehk suurendama metsade pindala, vorpima puidust rohkem tooteid, soosima energiavõsa istutamist vms.

Eesti metsad on praeguseks jõudnud vananevasse faasi, mis toob kaasa küpsete metsade suuremad raied ning seetõttu näeb eelnõu Eestit pigem süsinikdioksiidi emiteerijana.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõuniku Kadi Kõivu sõnul on Eestil 2,2 miljonit hektarit metsa ning kui kõik raieküps mets praegu ära raiuda, tuleb ikkagi nooremat metsa nii palju peale, et metsad jäävad kogu aeg sidujaks.

Euroopa Komisjoni arvestuskäik näeb Eestit lähematel aastakümnetel pigem teises valguses. "See on lihtsalt esialgu meile kahjulik, sest meil on vana metsa osakaal niivõrd suur. Praegu on meil kolmandik raieküps ja järgmise 20–30 aasta jooksul lisandub veel olulisel määral," märkis Kõiv.

Euroopa Komisjoni plaan mõõdab metsade muutusi ja paneb paika konkreetse nullpunkti – selleks on aastate 2000–2009 Eesti raiemahud ja nende protsent potentsiaalsest raiemahust ning keeruka arvutuskäigu järgi võiks see nullpunkt Eesti jaoks olla umbes kaheksa-üheksa miljonit tihumeetrit puitu aastas.

Euroopa riigid arutavadki, kas või kuidas peaks seda kompenseerima või kvoote maksustama, näiteks ambitsioonikamad Lõuna- ja Lääne-Euroopa riigid kompenseerivad oma "arvestuslikku kohustust" sellega, et suurendavad metsade all olevat pindala.

Metsade elutsükli tõttu ei ole keskkonnaministeeriumi seisukohast mõistlik järgmise paarikümne aasta jooksul nimetatud nullpunktist vähem raiuda.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: