Jarno Limnéll: Euroopa vajab korralikku küberheidutust ja Eesti saab aidata ({{commentsTotal}})

Jarno Limnéll.
Jarno Limnéll. Autor/allikas: Mikko Raskinen

Pean oluliseks, et Eesti aitab oma eesistumise ajal jõuliselt kaasa Euroopa Liidu küberturvalisusstrateegia ajakohastamisele, kirjutab Aalto ülikooli professor ja küberturvalisusekspert Jarno Limnéll.

Eesti Euroopa Liidu eesistumine algas olulisel hetkel. 27 liikmesriigiga liit vajab uut suunda ja peab ka oma sihid vähemalt osaliselt uuesti seadma. Euroopa vajab suuremat ühtsust, sest see on Euroopa Liidu toimimisvõime eeldus.

Euroopa Liit ei ole aga usutav, kui see ei suuda hoolitseda oma kodanike turvalisuse eest. „Turvaline Euroopa“ on praegustes oludes olulisim sõnum, mille EL liikmesriigid võivad üheskoos oma kodanikele läkitada. Ebakindlus Euroopa Liidu lähistel kasvab ning EL peab olema suuteline parandama turvalisust konkreetsete meetmetega.

Euroopa Liit peab osutama, et pakub selget väärtust Euroopa turvalisuse tagajana eriti nüüd, mil ohud eiravad üha enam riigipiire. Samal ajal tuleks süvendada ka Euroopa Liidu ja NATO vahelist turvalisusdialoogi. Euroopa Liidul ja NATO-l on võimalik tõhustada koostööd ning täiendada teineteise tegevusmudeleid ja olukorrapilti eriti just küber- ja hübriidohtude vastases võitluses. EL ja NATO lähenemise järele on praegu tugev nõudlus.

Pean oluliseks, et Eesti aitab oma eesistumise ajal jõuliselt kaasa Euroopa Liidu küberturvalisusstrateegia ajakohastamisele. Euroopa digitaliseerub kiiresti ning tehnoloogia areneb praegu kiiremini kui kunagi varem kogu inimkonna ajaloos. See on positiivne, kuid sellega seoses küberrünnatakse Euroopas üha enam nii ühiskondi kui ka ettevõtteid. Strateegia vajab uuendamist eelkõige ohuhinnangute ja poliitilise koostöö arendamise osas.

Läinud kuude jooksul üle elatud küberrünnakud on endiselt vaid murdosa sellest, millist kahju ja milliseid kannatusi küberrünnakud võivad digitaliseeruvale Euroopale põhjustada. On oluline, et kõik mõistaks, kui tõsine oht see on.

Poliitiliselt on küberkeskkond endiselt üsna uus teema. Õigeid tegevusmudeleid, kaitsevõimekusi ja koostöövorme alles töötatakse välja. Samal ajal aga pannakse meie süsteemide haavatavus ründajate poolt pidevalt proovile ning ründajad – eriti mõned riigid – arendavad järjest tõsisemat kahju põhjustavaid „küberrelvi“.

Lisaks sellele kompavad need riigid praegu täiesti teadlikult ka „kübervõitlusvälja“ piire – kui kaugele on võimalik minna ja milliste poliitiliste tagajärgedega? Seni on poliitilised riskid ja vastumeetmed osutunud äärmiselt tagasihoidlikeks. See aga julgustab edaspidi läbi viima üha julgemaid ja tõhusamaid küberrünnakuid. Peale selle on küberkeskkond kogu aeg märkimisväärsem ka hübriidohtude osana.

Küberohtude tõrjumine ja nendele vastamine eeldavad tugevat poliitilist ühtsust ning otsusekindlust. Ma loodan, et Eesti edendab eesistumise jooksul neid mõlemaid.

Poliitilisest vaatevinklist on selles teemas kaks määrava tähtsusega valdkonda.

Esiteks Euroopa solidaarsuse tugevdamine.

NATO on selgesõnaliselt deklareerinud, et tõsist küberrünnakut ühe liikmesriigi vastu tõlgendatakse kõikide liikmete vastase ründena – NATO artikkel 5 kohase mehhanismi võib seega käivitada ka küberrünnak. Sõnum on klaar.

Euroopa Liidu aluslepingus on samuti solidaarsusklausel. Selle praktilist tähendust ja siduvust tuleb nüüd süvendama asuda. EL solidaarsusklausli tähendust ja liikmesriikide omavahelise abi osutamist on vaja konkretiseerida eriti just küber- ja hübriidohtudega seoses.

Teiseks peab Euroopa Liit oma liikmete kaitseks küberrünnakute eest looma tugeva poliitilise heidutuse võimalike ründajate vastu. See eeldab ühise kaitsevõime ja taluvuse kasvatamise kõrval ka poliitilist otsusekindlust küberrünnakutele vastata. Sõnum peab olema selge: Euroopa Liit ei luba rünnata oma liikmesriike füüsiliselt ega küberneetiliselt.

Küberrünnakute seisukohalt on positiivne Euroopa Liidu Nõukogu poolt juunis esitatud algatus „ühise küberdiplomaatia tööriistakasti“ väljatöötamiseks. Selle eesmärk on tugevdada EL küberheidutust.

Kuigi pole päris selge, milliseid meetmeid see tööriistakast lõpuks sisaldama hakkab, on oluline, et EL liikmesriigid lihvivad diplomaatilisi vastumeetmeid küberrünnakutele senisest ühtsemaks ja konkreetsemaks. Tõsi, tuleb meeles pidada, et ainult diplomaatilistest vastumeetmetest ei piisa tõhusa heidutuse loomiseks. Vaja on ka võimekust vastata küberohtudele tunduvalt jõulisemalt.

Kõige alus on siiski liikmesriikide ühine poliitiline tahe ründajatele aktiivselt vastu astuda. Ilma ühtsuse ja otsustavuseta ei ole Euroopa Liidul usutavat küberheidutusvõimet.

Küber- ja hübriidohud arenevad ja muutuvad pidevalt, seega peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ka neil ohtudel pidevalt silma peal hoidma ning neid ennetama. See aga eeldab muu hulgas nii liikmesriikide vahelise teabevahetuse lisamist kui ka üleeuroopalise teadus- ja uurimustegevuse tihendamist.

Küber- ja hübriidohte on vaja paremini mõista ja teavet nende kohta on vaja omavahel jagada. Eesti ja Soome võiksid siinkohal olla teenäitajad. Soovin Eestile edu alanud Euroopa Liidu eesistujaperioodil. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema