EV100 raamatuhanke võitnud Eesti Meedia võttis partneriks Eesti Keele SA ({{commentsTotal}})

EV100 raamatusarja esialgne kujundus.
EV100 raamatusarja esialgne kujundus. Autor/allikas: Riigikantselei

Pikalt venima jäänud EV100 raamatusarja hanke võitjaks kuulutatud Eesti Meedia kaasab partnerina Eesti Keele Sihtasutuse (EKSA), kelle toimetajate kompetents peaks tagama raamatutele asjatundliku sisu. Eesti Meedia loodab Post Factumi kirjastuse alt välja antavat 44 raamatust koosnevat esindussarja müüa ka Rahva Raamatu poodides, kes oli teine hankel osalenud, ent mitteedukaks osutunud pakkuja.

EV100 raamatusarja hankele eduka pakkumise esitanud Eesti Meedia alla kuuluva Postimees Grupi kirjastuse juht Signe Siim ei taha raamatusarja sisust ja turundusest veel lähemalt rääkida - hanke tulemusi on võimalik vaidlustada kümne tööpäeva ehk kahe nädala jooksul, nii et tuleb valmis olla nii selleks, et teine pakkuja Rahva Raamat kätt vahele üritab panna kui ka selleks, et lepingutingimuste detailide selgumisel endale midagi ebasobivat vastu hakkab. Kui kõik hästi sujub, saab aga leping 44 raamatust koosneva esindussarja väljaandmiseks hiljemalt kuu aja pärast allkirjad alla ning tellija annab käsikirjad kirjastusele üle.

Siim tunnistab, et eks see pisut nagu põrsa kotis ostmine ole - käsikirju nad ju veel näinud ei ole, need on tellinud Riigikantselei all tegutsev EV100 juhtrühm, mitte Eesti Meedia ise. Ka raamatusarja kujundus on juba ette antud, ehkki väljaandja võib seda Riigikantselei sõnul veel muuta. Seega oli hanke põhirõhk müügi- ja turunduslahenduse väljapakkumisel ning kaanehinnal, mida ette antud tingimustes pakkuda saaks.

EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ütleski hanke tulemusi välja kuulutades, et Eesti Meedia kasuks rääkiski nende välja käidud turundustegevuste maht, mis tagab raamatusarjale võimalikult laia leviku.

Juriidiliselt esitas Eesti Meedia pakkumuse üksi, ent partnerina on nad kaasanud EKSA, sest nende toel loodab kirjastus saada piisavas koguses häid toimetajaid, kuivõrd teemad on Siimu kinnitusel keerulised ja tõsised. Lisaks tuleb inimesi ka juurde palgata, et 2018. aasta esimesest kvartalist 2019. aasta lõpuni 44 teost valmis saada ja välja anda.

"On valdkondi, kus leiame ise piisava koguse toimetajaid, aga teemad on ju väga erinevad," möönab Siim.

44 valdkonna kontsentraadid

Tellija ehk riigikantselei on andnud ette, et sarja esimene väljaantav raamat peab olema Mart Laari ja Toomas Hiio "Eesti riigi 100 aastat", mis on Eesti iseseisva riigi lühiajalugu. Siim loodab sellest üht sarja tähtteost, arvestades autorite tuntust ja pädevust. Kõik teosed, mis kiiresti läbi müüakse, on võimalik kordustrükina välja anda ning seda kirjastus ostuhuvi korral teha ka plaanib.

"Seda sarja iseloomustab see, et need ei ole liiga mahukad ja liiga süvitsi minevad, vaid just nimelt kogumikud, kontsentraat vastavast teemast. 200-300 lehekülge ühe teema kohta ei saa olla ammendav, aga see peab olema just väga hästi koostatud kontsentraat," tutvustab Siim.

Osa autoreist on varem mitmeid raamatuid koostanud, osa aga lihtsalt oma ala spetsialistid, mistõttu nende koostamise ja toimetamise tase võib olla väga kõikuv. Ka tiraažid on erinevad, sõltuvalt raamatu eeldatavast populaarsusest, sest mitmedki on üsna nišiteemad, ent ometi olulised kokku võtta.

Eesti Meedia kavatseb raamatuid levitada nii oma maakonnalehtede kui klienditeeninduspunktide abiga, samuti ei näe Siim probleemi jõuda raamatutega nii Apollosse kui ka Rahva Raamatusse, kes neile hankel kaotas.

"Tiraažide lõpud võivad müügile jääda ka pärast 2019. aasta lõppu ja väljaandmisel peame me arvestama ka sellega, et ostja jaksaks neid osta," põhjendab Siim raamatusarja hajutamist kahe aasta peale.

Milliseks kujuneb raamatute kaanehind, saab EV100 kommunikatsiooninõunik Kristo Mäe sõnul öelda pärast hanke vaidlusaja lõppu ehk kõige varem kahe nädala pärast.

Mitmete, eeldatavalt tagasihoidlikuma ostuhuviga raamatute väljaandmiseks on tellija leidnud ka sponsorid, keda just selle valdkonna raamatu toetamine võiks huvitada. Hanke kogumaksumust tellija avaldama ei soostu.

"Raamatusarja toetajate otsimine ja läbirääkimised toetajatega veel jätkuvad, praeguseks on sõlmitud lepinguid summas 23 000 eurot. Hanke lõplik maksumus kujuneb ostetavate raamatute kogusest," ütleb Mäe.

Eesti Vabariik 100 raamatusari:

"Eesti riigi 100 aastat"
Mart Laar ja Toomas Hiio

"Eesti rahvastiku 100 aastat"
Ene-Margit Tiit

"Eesti keele 100 aastat"
Karl Pajusalu

"Eesti poliitika 100 aastat"
Rein Taagepera

"Eesti välispoliitika 100 aastat"
Vahur Made

"Eesti riigikaitse 100 aastat"
Hellar Lill

"Eesti luure 100 aastat"
Ivo Juurvee

"Eesti politsei 100 aastat"
Küllo Arjakas

"Eesti hariduse 100 aastat"
Väino Sirk / Veronika Varik

"Eesti teaduse 100 aastat"
Jüri Engelbrecht / Erki Tammiksaar

"Eesti arhitektuuri 100 aastat"
Mart Kalm

"Eesti muusika 100 aastat"
Mart Jaanson

"Eesti kunsti 100 aastat"
Sirje Helme

"Eesti teatri 100 aastat"
Madli Pesti

"Eesti filmi 100 aastat"
Jaak Lõhmus

"Eesti muinsuskaitse 100 aastat"
Trivimi Velliste

"Eesti looduskaitse 100 aastat"
Juhani Püttsepp

"Eesti ajakirjanduse 100 aastat"
Tiit Hennoste ja Roosmarii Kurvits

"Eesti kirjanduse 100 aastat"
Jaan Undusk

"Eesti raamatu 100 aastat"
Aile Möldre

"Eesti eluolu 100 aastat"
Lauri VahtreAnu Kannike

"Eesti kiriku (usuelu) 100 aastat"
Priit Rohtmets

"Eesti popi ja roki 100 aastat"
Tõnis Kahu

"Eesti meditsiini 100 aastat"
Ken Kalling

"Eesti majanduse 100 aastat"
Kalev Kukk

"Eesti raudteede 100 aastat"
Mehis Helme

"Eesti lennunduse 100 aastat"
Toomas Türk

"Eesti teede 100 aastat"
Valdo Praust

"Eesti side ja interneti 100 aastat"
Jaak Ulman

"Eesti panganduse ja kindlustuse 100 aastat"
Villu Zirnask

"Eesti põllumajanduse 100 aastat"
Tiit Rosenberg

"Eesti metsanduse 100 aastat"
Toivo Meikar

"Eesti merenduse 100 aastat"
Enn Kreem

"Eesti energeetika 100 aastat"
Toomas Vaimann ja Endel Risthein

"Eesti turismi 100 aastat"
Heli Tooman

"Eesti markide 100 aastat"
Elmo Viigipuu

"Eesti seltside 100 aastat"
Jüri Uljas

"Eesti spordi 100 aastat"
Mart Soidro ja Märt Ibrus

"Väliseesti 100 aastat"
Raimo Raag

"Eesti hõimuliikumise 100 aastat"
Mart Meri

"Eesti fotograafia 100 aastat"
Peeter Linnap

"Eesti reklaami ja disaini 100 aastat"
Karin Paulus

"Eesti moe 100 aastat"
Piret Puppart, Anu Ojavee

"Eesti õiguse 100 aastat"
Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross

Toimetaja: Merilin Pärli



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: