Ratas tutvustas europarlamendi ees Eesti eesistumist ({{commentsTotal}})

Jüri Ratas europarlamendi ees.
Jüri Ratas europarlamendi ees. Autor/allikas: EP
{{1499232000000 | amCalendar}}

Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval Euroopa Parlamendi ees Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete tutvustades, et Eesti ajalugu tõestab meie oskust oma võimaluste ärakasutamisel ning sama soovib Eesti näidata ka eesistumisega.

"Kahel korral oleme saanud ajaloos šansi, mil meie iseseisvuse saavutamine oli võimalik. Ja kahel korral me ka saavutasime selle. Nii, et selles mõttes oleme võimaluste ärakasutamise eksperdid," rääkis Ratas Euroopa Parlamendi ees. [Täismahus kõnet loe siit]

"Nüüd jälle näen ma lootuste ja ootuste kasvu Euroopas. Ärgem laskem seda raisku," ütles Ratas.

"Ma loodan, et meie presidentuur jääb meelde sellega, et võimaldas Euroopal kriisid selja taha ning taaskord vaadata optimistlikult tulevikku," lisas peaminister.

Ratase sõnul on Eesti eesmärk oma eesistumise ajal liikuda edasi Euroopa Liidu positiivsete eesmärkide saavutamisel.

Ratas viitas ka laupäeval viimsele teekonnale saadetud Saksa endise kantsleri Helmut Kohlile, kelle sõnul on "eilsed visonäärid tänased realistid".

Eesti neli prioriteetset valdkonda eesistumise ajal on avatud ja uuendusmeelse majanduse edendamine Euroopas, kaasava ja kestliku Euroopa arendamine, turvalisuse ja kaitstuse suurendamine kodanike jaoks ning digitaalne Euroopa, kus on tagatud andmete vaba liikumine.

Eesti eesistumise prioriteedid on:

AVATUD JA UUENDUSMEELSE MAJANDUSEGA EUROOPA

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamist. Selleks on fookuses:

-          Euroopa Liidu põhivabaduste - kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise kaitsmine ja edendamine

-          võimalikult lihtne teenuste osutamine, ettevõtlusega alustamine Euroopa Liidus ning kaubandusläbirääkimiste edendamine

-          uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele ja stabiilne pangandus

-          stabiilse ja toimiva elektrituru ning tarbijatele mitmekesisemate võimaluste loomine

-          ausa konkurentsi tagamine takistades maksudest kõrvalehoidmist 

TURVALINE JA KAITSTUD EUROOPA

Vaid ühiselt tegutsedes ja välispoliitilist ühtsust hoides suudab liit tagada oma elanike turvalisust ning täita oma rolli rahvusvahelisel areenil, et suurendada heaolu, rahu ja stabiilsust. Selleks on fookuses:

-          terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sisejulgeoleku ning välispiiride kontrolli tugevdamine koostöö ning kaasaegsete infosüsteemide abil

-          rändekriisi ohjamine ja varjupaigasüsteemi reform

-          idapartnerite toetamine ja EL-ile lähemale toomine

-          Euroopa kaitsekoostöö, kaitsekulutuste kasv ja EL-NATO partnersuhete arendamine

DIGITAALNE EUROOPA JA ANDMETE VABA LIIKUMINE

Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selleks on fookuses:

-          piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamine tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele

-          kaasaegne, kättesaadav ja turvaline elektrooniline side üle Euroopa ja keskkond uute teenuste pakkumiseks

-          piiriülesed avalikud e-teenused asjaajamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks

KAASAV JA KESTLIK EUROOPA

Kaasav ja kestlik Euroopa toetab võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Kestlik Euroopa hoolib ja panustab ka puhtamasse elukeskkonda. Selleks on fookuses:

-          reeglite uuendamine, et toetada töötajate ja isikute vaba liikumist

-          võrdsete võimaluste tagamine tööturul ja ühiskonnaelus

-          puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS/ERR



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema