Eestlased on hädaolukordadeks halvasti valmis ({{commentsTotal}})

Hotell Bernhardi põleng Otepääl
Hotell Bernhardi põleng Otepääl Autor/allikas: Sören Ruutsoo

Eestlased on hädaolukorraks valmisolekult Euroopa Liidus tagantpool viiendad - meie valmisoleku tase on värskete andmete põhjal 38% soovitust, öeldi teisipäeval toimunud elanikkonnakaitse seminaril.

Näiteks teab vaid 14% Eesti elanikest, et meie regiooni põhilised riskid on esmavajalike teenuste kadumine 48 tunniks, erakordsed ilmastikutingimused ja metsatulekahjud, linnapiirkondades lisaks tööstusõnnetused ja avalike hoonete varingud.

Kuigi eesistumise raames peetud seminari ettekanded ja arutelud keskendusid valdavalt looduskatastroofidele, mis Eestit sisuliselt ei puuduta ning konkreetseid ettepanekuid elanikkonna teavitamiseks tehti napilt, tutvustasid eestlased värske praktilise mõõtevahendina elanikkonna valmisoleku indeksit. Tallinna Ülikooli lektor Esta Kaal on uurinud kriisiolukordadeks valmistumise erinevaid aspekte ning valmisoleku indeks annab neile aspektidele erineva kaalu. Niisiis moodustavad uskumused ja hoiakud 15% valmisolekust, teadmised 20%, oskused ja tegevused 30% ja vajalike vahendite olemasolu 35%.

Eelmisel nädalal saadud andmete põhjal on eestlaste valmisolek kriisiolukordadeks vaid 38% soovitust, kusjuures teadmised (näiteks kuidas kriisi ära tunda ja mida esimeste tegevustena teha) ning oskused ja tegevused (näiteks võimalike ohtude hindamine, kriisiplaani läbimõtlemine ja esmaabi pakkumise oskus) on mõlemad vaid 20% soovitust. Vajalike ressursside, näiteks meditsiinivahendite, toidu, vee ja sidevahendite olemasolu poolest on elanikud kõige enam valmistunud - 60% soovitust. Uskumused ja hoiakud on 47% elanikel sellised nagu oleks hädaolukorras tarvis.

 

Ligikaudu kolmandik peredest on viimase kolme aasta jooksul jäänud enam kui 48 tunniks ilma hädavajaliku teenuseta, kuid sellest hoolimata pole 50% eestlastest teinud midagi selleks, et ennetada või leevendada võimalikke kahjusid, mis võivad erinevates kriisiolukordades tekkida.

Eriti probleemseks peab Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi seda, kuidas 64% elanikest usub, et ootamatu kriisiolukorra puhul saabuvad päästeorganid elanikele appi kiiremini, kui tavalistes oludes. "See on väga kriitiline müüt, sest kui inimesed usuvad, et ametivõimud tulevad ja aitavad väga kiirelt, siis nad ei valmistu ise ette,” tundis Suurkivi muret. Tegelikult kuluvad sellises olukorras päästjate ressursid tõenäolisemalt hoopis hädaohuga tegelemisele ja elanikele võidakse appi jõuda hiljem kui normaalolukorras.

Tervet seminari saab järele vaadata allolevast videost.

Toimetaja: Anette Parksepp



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema