Kaljulaid: peamine eesmärk eesistujana on hoida ühendust ühtse ja tegusana ({{commentsTotal}})

President Kaljulaiu tutvusvisiit Lätis
President Kaljulaiu tutvusvisiit Lätis Autor/allikas: Läti presidendikantselei

President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeval Jurmalas Läti presidendi Raimonds Vējonisega. Riigipeade kohtumisel keskenduti EL-i Nõukogu eesistumise kogemuste vahetamisele, aga ka julgeolekuküsimustele, idapartnerlusele, energiapoliitikale ning ühistele taristuprojektidele.

"Läti kogemus EL-i Nõukogu eesistujana on veel üsna värske ning kindlasti on meil neilt õppida. Arutasime teemasid, millele meie eesistumise ajal tuleb ühiselt lahendus leida või vähemalt selles suunas liikuda, näiteks rändekriis, Brexit ja digiteemad," ütles Kaljulaid pärast kohtumist Vējonisega ning rõhutas, et peamine eesmärk eesistujana on hoida ühendust ühtse ja tegusana.

Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal toimub Brüsselis idapartnerluse tippkohtumine ning kahe riigipea kohtumisel arutati põhjalikult ka neid küsimusi. Kaljulaid märkis, et mõlema riigi jaoks on idapartnerlus prioriteetne teema.

"Samas ei ole idapartnerid mingi ühtne blokk – me peame vaatama iga riiki ja tema edusamme eraldi ja toetama neid reformide läbiviimisel," lisas ta.

Riigipead arutasid kohtumisel ka julgeolekuteemasid. "Meie riikide arusaamine julgeolekusituatsioonist ning meie ümber toimuvast on peaaegu identne. Loomulikult jälgime nii Riias kui ka Tallinnas tähelepanelikult, mida toovad kaasa lähikuude õppused meie regioonis, kuid meil ei ole põhjust selle pärast muretseda," toonitas president.

Riigipead avasid koos ka NATO Riia oivakeskuse strateegilise kommunikatsiooni konverentsi. Riiast sõidab president Kaljulaid edasi visiidile Poola, kus ta võtab sõna Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisel, kus osaleb tänavu erandkorras ka USA president Donald Trump. Lisaks osaleb Kaljulaid Varssavis USA Atlandi Nõukogu konverentsil.

Toimetaja: Merili Nael



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: