Siseministrid leppisid Tallinnas kokku vastuolulises migratsioonikavas ({{commentsTotal}})

Dimitris Avramopoulos ja Andres Anvelt siseministrite kohtumise pressikonverentsil
Dimitris Avramopoulos ja Andres Anvelt siseministrite kohtumise pressikonverentsil Autor/allikas: EU2017EE

Neljapäeval Tallinnas kohtunud Euroopa Liidu siseministrid toetasid Euroopa Komisjoni värsket plaani, mille eesmärk on aidata Itaaliat põgenikekriisiga toimetulekul.

Komisjoni tegevuskava sisaldab kiireloomulisi meetmeid, mille saavad Komisjon, EL-i kõrge esindaja Federica Mogherini, Itaalia ja teised liikmesriigid olukorra parandamiseks kohe kasutusele võtta – Eesti siseministri Andres Anvelti sõnul tehakse seda juba lähipäevil.

Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos oli kriitiline liikmesriikide suhtes, kes pole suutnud veel Itaaliast ühtegi põgenikku ümber paigutada - nende hulgas on ka Eesti. "Poolteist aastat tagasi oli meil eesmärk 160 000 põgenikku ümber paigutada – need ei ole suured numbrid," ütles Avramopoulos ja lisas, et praegu on ta optimistlikum, kuna viimastel kuudel on numbrid kasvanud. "On veel vähesed riigid jäänud ja siit Tallinnast saadan neile väga selge signaali: teil ei ole palju aega jäänud. Tehke seda nii kiirelt, kui võimalik. Tegemist on ühise Euroopa poliitikaga, me oleme selle ju kaks aastat tagasi ühiselt Luksemburgis vastu võtnud," õhutas volinik liikmesriike tegevusele. "See on kohustuslik ja see on tõendiks sellest, mida me tõesti silmas peame, kui me räägime solidaarsusest. Solidaarsus pole mingi loosung, see tähendab seda, et me seame küsimuse alla Euroopa Liidu tegeliku eksistentsi."

Anvelt rõhutas, et migratsioonikriisi lahendamisel on keskse tähtsusega senisest efektiivsem tagasisaatmispoliitika. "Kümned tuhanded, kes on Itaaliasse tulnud, on majandusmigrandid. Nendega tuleb käituda viisakalt ja vastavalt inimõigustele, aga selle raames nad ka tagasi saata neisse riikidesse, kust nad pärit on," ütles siseminister pressikonverentsil. Tema hinnangul on see ainus võimalus, kuidas mitte häirida tasakaalu, mille liikmesriigid on omavahel leidnud. Anvelt rõhutas, et küsimus pole rahvusvahelise kaitse alla kuuluvates pagulastes, vaid pahatahtlikes inimestes, kes kasutavad ära Euroopa Liidu nõrkusi ja seda, et Liibüa on praegu olukorras, kus puudub vastasjõud kuritegelikele inimsmugeldajatele.

Inimõigusorganisatsioonid on kava suhtes kriitilised

Anvelti sõnul kogunevad lähipäevil erinevad töögrupid, kes hakkavad muuhulgas koostama uut käitumisjuhendit Vahemerel töötavatele vabaühendustele, kelle tegevuse soovis Itaalia vahepeal keelata. See on aga tekitanud suurt pahameelt inimõigusorganisatsioonides, kes leiavad, et Euroopa Liit pole teinud piisavalt, et hädas paadipõgenikke Vahemerelt päästa, vaid on lõviosa otsingu- ja päästeoperatsioonidest jätnud vabaühenduste õlule.

ERR-i küsimusele selle kriitika kohta vastas volinik, et vabaühendused on nende partnerid ning et Euroopa Liidu poliitikad põhinevad samadel põhimõtetel, mis on kritiseerivatel organisatsioonidel. "Me tunnistame ja tunnustame nende rolli, eriti otsingu- ja päästeoperatsioonides, aga tegevuskoodeks muudab suhted kohapeal funktsionaalsemaks ja aitab paremini koostööd teha," selgitas ta. "Meie kohustus on päästa elusid ja see kohustus ei muutu, aga me peame migratsioonivood peatama."

Ka Anvelt oli kindel, et organiseeritud koostöö vabaühendustega on vajalik. "Kui metsatulekahju kustutavad korraga vabatahtlikud ja riiklikud päästjad ning nende vahel pole mingit koostööd, siis see ei lõppe hästi tuletõrjujatele ega metsale," tõi ta võrdluse.

Koostöö on ainus võimalus

Komisjoni tegevusplaan paneb suurt rõhku koostööle Liibüaga, kust tulevad Itaaliasse suurimad põgenikevood, sealhulgas kolmandatest riikidest Liibüa kaudu. Komisjon on ette näinud 46 miljonit eurot, et tugevdada Liibüa ranniku- ja piirivalvet, leppida kokku konfliktipiirkondadest ümberasustamise kiirendamises, takistada ebaseaduslike migrantide liikumist Liibüa suunas ning tõhustada vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast ja Nigeeriast päritoluriikidesse. Ka Eesti valitsus otsustas esmaspäeval panustada Euroopa Liidu Aafrika usaldusfondi lisaks senisele 450 000 eurole veel miljon eurot.

Amnesty International on kokkuleppeid Liibüaga nimetanud küünilisteks. Inimõigusorganisatsiooni Euroopa institutsioonide programmidirektor Iverna McGowan ütles neljapäeval, et aina suurema vastutuse panemine Liibüa piirivalve õlule on vastutustundetu, ebatõhus ja on viinud veel rohkemate uppunuteni. Euroopa Liit näitab McGowani sõnul häbitut jultumust, kui lubab Liibüa rannikuvalvel paate kinni püüda ja tagasi Liibüasse saata.

"Euroopa Liidu ülesanne on eelkõige otsida partnereid, kes aitavad kaitsta Liibüa territoriaalvett ja inimesi sealt päästa," vastas Anvelt pressikonverentsil kriitikale. "Ei saa ignoreerida – olenemata võimust –, ühte suurt territooriumi, kust liiguvad Euroopa poole migrantide vood üle maailma," selgitas ta, viidates Bangladeshile, kust soovib enim inimesi läbi Liibüa Euroopasse pääseda. "Teist võimalust meil pole."

Eestilt oodatakse infolahendusi

Komisjon rõhutas tegevusplaani olulise punktina Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontexi tegevuse laiendamist migrantide tagasisaatmisel seniselt liikmesriikide tasandilt liidu tasandile. Samuti peetakse vajalikuks, et Frontex saaks vajadusel kaasata teiste liikmesriikide kiirreageerimisjõude.

Piiriülese koostöö tähtsust rõhutati ka andmete kättesaadavuse osas. Anvelt tõi näite, et praegu ei pruugi ühes liikmesriigis olla teavet selle kohta, et teises riigis on migrandi kohta tehtud juba tagasisaatmisotsus. Niisiis hakatakse informatsiooni dubleerima, mis lükkab tagasisaatmist pikalt edasi. Avramopoulos avaldas ühtsete infosüsteemide väljatöötamise osas suuri ootusi Eestile kui eesistujariigile.



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema