Merilin Pärli: me peame rääkima etiketist ({{commentsTotal}})

XII noorte laulupidu
XII noorte laulupidu Autor/allikas: Aurelia Minev /ERR; Siim Lõvi /ERR

Laulupidu, mis pakkus hinge avardavaid elamusi ja küttis muidu pigem vaoshoitud või vahel kurjadki eestlased emotsionaalselt soojaks ja ülevaks, on nüüdseks juba pea nädala taha jäänud, aga üks tähelepanek ei anna mulle selles muidu üdini positiivses elamuses rahu. Täpsemalt, me peame rääkima etiketist.

Hoole ja armastusega kokku pandud laulupeo kava ja seda hingestatult esitanud laste- ja noortekooride sülem ning orkestrid andis endast kõik, et kohapeale tulnud sellest suurest ja ilusast energiast osa saaksid.

Paraku aga mattis seda väljakunaabrite lakkamatu ja täiesti triviaalsetel teemadel kulgenud valjuhääne loba. Jutustajate heli tugevus andis märku, et kooride ja orkestrite pingutus segas neil vabal toonil vestlemast, nad pidid sellest lausa üle rääkima, mitte ei sosistanud poolihääli omavahel.

Ma sain oma selja taha maandunud võõra suguvõsa elust teada rohkem, kui ma tahtnuksin. Keset üht Eesti ilusamat ja õrnemat sümfoonilist pala, mis eales kirjutatud – Heino Elleri „Kodumaist viisi“ - arenes mu selja taga istuva seltskonna seas järgmine arutelu. Pereema tegi teatavaks, et tahaks õhtul veel Pavlova torti süüa. Naissoost pereliige ta kõrvalt märkis seepeale, et siis oleks vaja osta nii vahukoort kui beseed. Pereisa torkas selle peale elutargalt, et kindlasti saadetakse poodi just tema.

Tagatipuks sõitis mürinal sisse veel helikopter, mis mattis kogu „Kodumaise viisi“ viimase kolmandiku enda alla. Ju see ongi tänapäeva kodumaa viis – müra; inimeste jutumüra ja laulupeo pillimängijate pingutust ning kuulajate elamust lörtsiv mootorimüra, et aga paremaid taevaseid kaadreid fotoaparaati püüda. Näe, kuidas eestlased laulupidu naudivad!

Pillimängijatest hakkas siiralt kahju. Endast ka. Laulupidu suisa katkestati, kuniks helikopter oma tiirutamise lõpetas, et mitte järgmise palaga samuti bassises mootorimüras alustada.

Helikopter küll lahkus, aga lobisejad ümberringi jäid. Nii said need, kes tahtsid süveneda laulukaare alt paiskuvatesse helidesse, osa hoopis järjekordsetest vestlustest olmelistel teemadel: kui pikk oli välikemmergute järjekord ja kui sageli on koolipoisile vaja uusi jalanõusid osta ja nii edasi ja nii edasi.

Kui istume teatri- või kontserdisaalis, suudab enamik meist austada esinejaid ja kaaskuulajaid ning kuulab tasakesi. Kui aga eemaldatakse seinad ja järele jääb vaba õhk, koorub paljudel maha viimne õhuke kultuurkiht, mille alt paljastub robustne ja harimatu inimene, kes ei saa aru või ei taha aru saada, et kontserdil ja etendusel ei räägita. Isegi laulupeokontserdil mitte. See on elementaarne austus esinejate ja kuulajate vastu. Lauluväljakul on küll piirkondi, kus saab vabalt vestelda, kui laval toimuv parasjagu ei huvita. Aga istuda mõnusalt oma kohal keset mäenõlva ja lakkamatult lobada keset kontserti on labane ja kasvatamatu. Ebamugav on märkust teha ka. Korra siiski tegin, äärmiselt viisakalt. Samas on märkuse tegemine alati ebamugav ja nõuab selle tegijalt julguse kogumist, sest teise reaktsiooni selle peale ette ennustada ju ei oska.

Tõepoolest, need kaks naist jätsid märkuse peale jutustamise järele. Aga kui ülejäänud pere jäätiseostult nende kõrvale tagasi tuli, siis mu palvet neile edasi ei antud. Vali möla jätkus.

Ma räägin seda seetõttu, et palju suviseid teatrietendusi ja kontserte vabas õhus on veel ees. Kas tõesti peab lisaks meeldetuletusele lülitada välja oma mobiiltelefonid, mis sageli etenduste eel kõlab, lisama ka palve etenduse ajal mitte juttu rääkida? Iga 3-aastane teab, et etenduse ajal ei sobi rääkida; kahju, kui täiskasvanutel see lapsepõlves omandatud teadmine mööda külgi alla on vajunud.

Mõelgem oma käitumise üle ja ärgem valmistagem esinejatele ja kaaskuulajatele ebamugavust ning piina oma sobimatu käitumisega, mis ei lase süveneda laval toimuvasse. Kes ei soovi kuulata, võib ju lahkuda. Aga jääjad võiksid olla kuss. Mina jään.

 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirja vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema