Aasta talu peab maapuuduses kasvatama vilja kahes maakonnas
Võrumaal Sännas kuulutati laupäeval toimunud 26. Eestimaa talupäevadel välja „Eesti parim talu 2017". Tänavu pälvis tiitli Võrumaal pea tuhandel hektaril teraviljakasvatusega tegelev Koolitare talu.
Tunnustati ka parimat noortalunikku, kes tegutseb Põlvamaal Üvasi talus.
Parima alternatiivtalu tiitel läks aga jagamisele Võrumaal tegutseva Tiri-Jakobi talu ning Pärnumaal asuva Puusepa mesindustalu vahel.
Teist korda anti välja ka „Eesti parim talutoit 2017" tiitel, mis sedapuhku läks Tartumaal tegutsevale Andre Juustufarmile.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul iseloomustab tänavusi auhinnasaajaid innovaatilisus ja mitmekülgsus.
"Taludest ikkagi kõik need edumeelsemad, innovatiivsemad, need jõuavad tavaliselt tippu. Talude juures me ju vaatame nii tootmist, kui ka seda, milline on talu heakord, milline on talupere ühiskondlik aktiivsus - kõik need komponendid kokku annavad tavaliselt selle tiitli," selgitas talupidajate keskliidu nõukogu liige Kaul Nurm "Aktuaalsele kaamerale".
Maapuuduses jaguneb tootmine kahe maakonna peale
Nii aasta parima talu kui ka aasta parima tootmistalu tiitel tuli Võrumaal Sännas elavale Eva ja Taivo Tuusisele suure üllatusena.
"Meil on üllatavalt hea meel, et meid on märgatud, et meid on tähele pandud - järelikult oleme me vajalikud," rõõmustavad Tuusised.
Tuhandel hektaril nii seemne-, toidu- kui ka söödateravilja kasvatavad Tuusised jagavad elu Sänna ja Antsla vahel. Põllumaa puuduse tõttu on talu tootmispiirkond suur - maad asuvad kahes maakonnas ning kaugemad alad jäävad talust kuni 50 kilomeetri kaugusele.
"Eks see on mul üks kõige nõrgemaid külgi, et kui meil siin ümberringi seda maajupikest kuskil müüki tuleb, siis hommikuks peab see raha kuskilt olemas olema," tunnistab Taivo Tuusis.
Äraelamiseks tehakse muudki - kokku on perel viis ettevõtet, mis annavad piirkonnas tööd pea poolesajale inimesele.
Nagu Tuusised naeravad, on nende pere rollijaotus selline, et naine peab raha teenima ja mees peas seda kulutama.
"Kõik see taimekasvastuse pool ja paberimajandus on kõik tema õlgadel," tunnustab Taivo oma abikaasat.
Kõrvalseisjate sõnul paistavad Tuusised silma just läbimõeldud ja asjaliku tegevusega.
"Kogu nende see põllupidamine on väga läbimõeldud, viimase detailini kõik lihvitud ja agronoomiline pool on neil ikkagi väga hästi selgeks tehtud, seal tühja tööd ei teha," tunnustab Võrumaa talupidajate liidu juhatuse esimees Ivar Rosenberg.
Parim juust sündis armastusest lehmade vastu
Head juustu saab teha ainult siis, kui õnnelikud on nii juustutegijad ise kui ka lehmad, või mummukesed nagu neid Andre Farmis nimetatakse. Et kõik farmi pea nelisada "mummukest" end päevast päeva hästi tunneksid, tuleb peremehel ja perenaisel kõvasti tööd teha. Meierei rajati farmi juurde kaks aastat tagasi.
"Hea juust algab põllult ja kõik oleneb, mismoodi varutakse sööt ja mida sa annad lehmale süüa - kui kvaliteetne see on ja kui maitsev ta loomale on. Kõik tuleb juustu maitses välja," kinnitas Andre Farmi peremees Aivar Alviste.
Perenaise sõnul sai nende juustutegu alguse piimasektori kriisist.
"Võibolla alguses ei olnudki juustuarmastusega selles mõttes tegemist, kuivõrd oli meie mummukeste vastu armastusega tegemist. Me tahtsime, tulles välja meie jaoks kolmandast piimakriisist, olla nende vastu ausad, et nemad saaksid oma töö eest, mida nemad igapäevaselt teevad, võrdset ja õiglast niiöelda palka või tasu. Ja kui piimakriis ära lõpeb, ja me teame, et varem või hiljem tuleb ta uuesti, võibolla järgmises piimakriisis ei ole see kukkumine nii valus ja nii kõva," arutles Andre Farmi perenaine Erika Pääbus.
Väiketootjana juustutegemine on Eestis suures osas olnud iseõppimise protsess. Katsetamise läbi jõuti ka tänavu parima talutoidu tiitli saanud Grand Old juustu retseptini.
"Ta on katse-eksitusmeetodil. Keegi ei avalda sulle mingeid retsepte. Meil on ettevõte, kes toodab baktereid, nendelt on meil siis see bakterinimekiri. Seal on kirjeldus taga, et mis see bakter siis peaks justkui andma - on ta kiire juustu jaoks, on ta vana juustu jaoks, on ta mõrkja noodiga, on ta magusa noodiga, mis tüüpi juust on. Ja selle pealt ise katsetad, et miinimum kolm kuud ja juba sa näedki, mis sa tegid.
Grand Old peab aga laagerduma tervelt aasta," tutvustas Pääbus. "Me oleme püüdnud aimata Parmesani retsepti. Ta on magusa noodiga, soolakristallidega, hästi tugeva ja pika järelmaitsega. See tuleb sellest, et me kasutame juustu tegemiseks täispiima, ta on hästi koorene."
Eestimaa Talupidajate Keskliit valis parima talutoidu teist korda.
Toimetaja: Merilin Pärli