Rain Kooli: mu õnn ja rõõm ({{commentsTotal}})

Ideaalmaailmas võiks õnn ja rõõm olla võib-olla isegi selgesõnalisemalt põhiseaduse erilise kaitse all, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Enamus meist vast mäletab, milliste sõnadega algab Eesti hümn: „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!“

Ka teises eestlastele olulises laulutekstis „Mu isamaa on minu arm“ tulevad kohe esimeses salmis vastu sõnad „sull' laulan ma, mu ülem õnn“ ja „su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb“.

Õnn ja rõõm. Kaunid ja puhtad tunded. Päriselt on. Kuigi eesti keeles on ka neile negatiivsemat maiku andvaid vanasõnu ja keelendeid – näiteks väljend kahjurõõm või ütlemine, et ühe õnn on teise õnnetus – siis tõelisel kujul on õnn ja rõõm läbinisti head.

Kusjuures kurjategija rahulolu või alistaja nauding ei tähenda kunagi siirast õnne või rõõmu, kuigi need teinekord omavahel segamini aetakse. Hamburgis märatsenud meeleavaldajad, päid lõiganud ISISe terroristid, süütule naaberriigile kallale tunginud sõjardid või endast nõrgemaid peksnud võivad küll isekeskis juubeldada, aga tegelikult pole sellised olevused võimelised ehtsat õnne või rõõmu tundmagi.

Ühesõnaga, õnn ja rõõm. Need on eestlaste pühades tekstides ülimalt kõrgel kohal ja kuigi me põhiseadusest otseselt neid sõnu ei leia, on päris mitu põhiseaduse paragrahvi siiski seatud tagama õnne ja rõõmu võimalikkuse kõigile Eesti põhiseaduse alla käivatele inimestele (see tähendab nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele (PS  §9)).

Muu hulgas on kõik kaitstud diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Kõigil on õigus elule, aule ja heale nimele, isiku-, perekonna- ja eraelu puutumatusele, vabale eneseteostusele, tervisele, kodule, omandile, haridusele, loomingule, südametunnistusele, usule, mõtetele, arvamustele ja veendumustele.

Ning ei, millegagi neist ei saa põhiseaduse kohaselt vabandada õiguserikkumist – ehk seda kurjategija ettekujutuslikku õnne või rõõmu, mis tegelikult pole kumbagi.

Seega – kõigil seadusekuulekatel inimestel Eestis on õigus olla õnnelik ja rõõmus. Sest pole ju see umbmäärane isamaagi, kelle õnnest ja rõõmust me laulame, midagi muud kui inimesed, kes Eestiks nimetataval maa-alal on sündinud või kelle kodu praegugi siin on. Ilma nendeta – ilma kõigi teieta – oleks see lihtsalt üks maatükk mere ääres.

Ning kui õnn ja rõõm on siirad ja ehedad, pole kellegi õnn ja rõõm tegelikult kelleltki teiselt ära. Sest erineval mateeriast – või kas või ajast – pole õnn ja rõõm mingid piiratud konstantsed suurused. Kõigile jagub. Pigem on nii, et kus on, sinna tuleb juurde.

Seega võiksid ideaalmaailmas õnn ja rõõm võib-olla isegi selgesõnalisemalt olla põhiseaduse erilise kaitse all. Et keegi ei rööviks lapse õnne ja rõõmu, teatades talle, et tal pole eeldusi ühe või teise asjaga tegelemiseks; et keegi ei püüaks dikteerida kellelegi tema elamise viisi, püüdes teisi oma isiklikku maailmamudelisse suruda; ning et kõik mõistaks, et keegi pole ohustatud, kui see väike rahvakild siin maal õnnest ja rõõmust laulda võtab.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema