Teises kvartalis kogus enim annetusi IRL ({{commentsTotal}})

Enim kogus teises kvartalis annetusi IRL.
Enim kogus teises kvartalis annetusi IRL. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Erakondadest suurima summa annetusi sai teises kvartalis IRL, järgmine oli annetuste koguselt Reformierakond.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kogus tänavu teises kvartalis 35 180 eurot annetusi. Suurima ühekordse annetuse tegi IRL-ile Reet Roos, kes annetas korraga 25 000 eurot. Suuruselt järgmise ühekordse annetuse tegi Einar Vallbaum, kes annetas 2000 eurot. Kokku sai IRL rahalisi annetusi 18 inimeselt.

Reformierakond kogus teises kvartalis 28 163 eurot annetusi. Suurima, 10 000-eurose annetuse tegi autoärimees, kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige ja Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja. Kui enaik annetusi jäi alla paarisaja euro, siis oli ka neid, kes panustaid ligi 1000 eurot või rohkem. Nii annetasid Toomas Kapp ja Jaanus Tamkivi kumbki 999 eurot, Mait Klaassen 1000 eurot ning Enn Saard kahe annetuse peale kokku 3500 eurot. Suuremate ühekordsete maksete hulgas olid ka Mart Võrklaeva ja Raith Rassi 2000-eurosed maksed ning Jens Vendeli 1500-eurone annetus. Beegi Sillat annetas teises kvartalis kolme makse peale kokku 1050 eurot, endise ministri ja riigikogu liikme Paul-Eerik Rummo kaks annetust andsid kokku 905 eurot.

Keskerakond kogus teises kvartalis 24 562 eurot annetusi, millest suurim oli metsaärimees Ago Vingissare panustatud 6500 eurot. Üle 500 euro tasusid Keskerakonnale ühekordse maksena veel ka riigikogu liikmed Peeter Ernits, Helmut Hallemaa ja Heimar Lenk ning Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, teiste toetajate ühekordsed maksed jäid alla 500 euro.

Sotsiaaldemokraatilikule Erakonnale (SDE) annetati teises kvartalis kokku 17 852 eurot. SDE suurim rahaline toetaja oli europarlamendi liige Marju Lauristin, kes panustas kodupartei kassasse 3000 eurot, jätkates sellega varasemat tava annetada koduerakonnale iga kuu 1000 eurot. Suuremate ühekordsete annetuste hulgas paistsid silma ka riigikogu liikme Helmen Küti 1200 eurot, SDE Tallinna linnavolikogu fraktsiooni juhi Anto Liivati 1000 eurot, välisministri Sven Mikseri 875 eurot ning SDE Tallinna linnavolikogu fraktsiooni liikme Hanno Matto 871 eurot.

Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) teises kvartalis annetatud summa jäi alla 4000 euro. Kui enamus annetusi jäid märgatavalt alla 100 euro, siis ärimees Mihkel Saretok annetas 2300 eurot.

Kõige vähem annetati teises kvartalis Vabaerakonnale. Vabaerakond kogus annetusi kokku 2557 eurot. Suurima ühekordse rahalise annetuse tegi Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Ain Lutsepp, kes annetas 900 eurot. Kokku sai Vabaerakond annetusi 25 inimeselt.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.