Õiguskantsler: paljudes Eesti hooldekodudes pole tagatud inimväärsed elutingimused ({{commentsTotal}})

Ülle Madise
Ülle Madise Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Õiguskantsler Ülle Madise saatis Eesti sotsiaalpoliitika kujundajatele, omavalitsustele ja hooldekodudele märgukirja ettepanekutega suurendada tulevikus valdkonna rahastamist, et parandada hooldekodude elamistingimusi ja pakutavate teenuste kvaliteeti.

"Kõige parem oleks, kui eakad saaksid elada väärikust säilitades kodus või harjunud ümbruses väiksemas perekodus. Selleks on tarvis, et lisaks omastele aitaksid vallad ja linnad inimesi õigel hetkel palju rohkem. Nad on selleks sotsiaalhoolekande seaduse järgi kohustatud, ent sageli ei tea, ei oska või kurdavad rahapuudust," ütles Madise.

"Hooldekodu jääb siiski ka tulevikus osale kaaskodanikest ainsaks sobivaks lahenduseks. Sõltumata terviseseisust ja east on inimene alati austust väärt. Inimesi ei tohi panna olukorda, kus neile tundub, et nende väärikus kaob, neid koheldakse hooldusobjektide, mitte inimestena, kellel on tunded ja mõtted," lisas ta.

Madise resümeerib õiguskantsleri ametkonna kontrollkäikudele viidates, et paljude Eesti üldhooldekodude tingimused ei taga nende elanike põhiõigust inimväärsele elule. Siiski on ka suurepäraseid näiteid, kus hooldekodu asukad on puhtas koduses keskkonnas, neil on piisavalt huvitavat tegevust ja vajadusel tagatud ka arstiabi.

"Paljud probleemid tulenevad valdkonna kroonilisest alarahastamisest. Loodan, et kohaliku omavalitsuse ülesannete ja rahastamise muutmisel arvestatakse vajadusega oluliselt parandada elu- ja hoolduskvaliteeti hooldekodudes," leiab õiguskantsler, juhtides tähelepanu ka värskele Maailmapanga raportile, mis soovitab Eestil märgatavalt suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist.

Madise sõnul peavad haldusterritoriaalse reformi käigus loodavad omavalitsused suutma korraldada ja rahastada vajalikke teenuseid ka olukorras, kus teenusevajajaid elanikkonna vananedes oluliselt lisandub. Inimeste kodus ja päevakeskustes abistamist saab korraldada ka kogukondlikul põhimõttel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: