Minister otsustab: EAS ja ministeerium puiklevad EXPO asjus seisukohast ({{commentsTotal}})

Viimati osales Eesti Milano EXPO-l. Dubai EXPO osas ei julge aga ükski instants avalikku seisukohta kujundada.
Viimati osales Eesti Milano EXPO-l. Dubai EXPO osas ei julge aga ükski instants avalikku seisukohta kujundada. Autor/allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihasutus

Aasta tagasi tegi majandusministeeriumi valitsusele ettepaneku, et Eesti võiks 2020. aastal toimuvalt Dubai EXPO-lt kõrvale jääda. Valitsus pidi otsuse vastu võtma mullu sügisel. Nüüd on küsimus taas päevakorral, ent ministeerium ja EAS keelduvad oma seisukohta ütlemast. "Küsige ministrilt," on vastus, mida kõik instantsid kasutavad.

See, et Jüri Ratase valitsuse stiil erineb Taavi Rõivase valitsuse stiilist, on juba ammu silma torganud. Kui Rõivase ajal olid ministeeriumite kommunikatisooniosakonnad varmad teemasid enne valitsusele esitamist kommenteerima ja selgitama, siis Ratase valitsuse ajal on ventiilid kinni keeratud ja täpselt samad kommunikatsiooniinimesed hoiavad infot kiivalt kinni: enne valitsuse otsust ei soovita ühelgi teemal ministri ja ministeeriumi seisukohti paotada. Enne valitsuse ametlikku otsust arutelul tekkida ei lasta, ja see on sümptomaatiline.

Ühe juhtumi anatoomia

Sama mustri järgi läheb ka otsus, kas Eesti peaks Dubai EXPO-l osalema või mitte. Näitlikustamiseks: aasta tagasi augustis ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete osakonna nõunik Kadri Tonka, et ministeerium on koostanud valitsusele ettepaneku Dubai EXPO-st 2020. aastal mitte osa võtta ning valitsus võtab otsuse vastu samal sügisel. MKM ei varjanud oma seisukohta, võimalus valitsusel teisiti otsustada aga jäi, seda enam, et paljud sektorid, alates IT-st ja lõpetades toiduainetööstusega, osavõttu vajalikuks pidasid. Otsusele eelnes ühiskonnas diskussioonivõimalus, mida ettevõtjate sektorganisatsioonid ka kasutasid. Oli täpselt teada, kes pooldab, kes mitte, k.a poliitilisel tasandil.

Aasta hiljem on olukord täielikult muutunud. Otsustamine Dubai EXPO-le mineku üle on taas päevakorral, kuid ükski instants ei taha end selle küsimusega siduda ning igaüks püüab jätta muljet, et enne kui minister Urve Palo (SDE) seda teemat valitsuse ette ei vii, puudub neil info, milline nende seisukoht on. Lihtne küsimus, kas EAS ja MKM kui valdkonna esindajad toetavad Eesti minekut EXPO-le või mitte, vastust lihtsalt ei saa.

Esimene telefonikõne

Urve Palo võtab ajakirjaniku kõne rõõmsal ja avatud toonil vastu, ent kuulnud, et küsimus puudutab tema seisukohta EXPO-le mineku teemal, hakkab ministril korraga kiire. Ta küll möönab, et viib teema sel neljapäeval valitsusse arutamiseks, ent millise ettepanekuga ta selle esitab, sellele enam ei vasta. Täpsemalt, tal on aega, et rääkida, kuidas ta on parasjagu Brüsselis ja mis tegemised teda kõik ees ootavad, ent ühele lihtsale ja lühikesele küsimusele - kas toetate Eesti minekut Dubai EXPO-le? - vastamiseks aega ei leia.

"Kui te küsite, kas ma toetan või mitte, siis te küsite kohe, et miks nii- või naapidi. Saatke palun küsimused kirjalikult, ma hea meelega päeva jooksul organiseerin, et te saate vastuse," ütleb Palo soravalt torusse.

Teine telefonikõne

Teine telefonikõne läheb EAS-i kui EXPO eestvedajale Eestis. Otsustamisahel käib niikinii nii, et EAS kui ettevõtetega otsesuhtleja ja EXPO projektijuht valmistab ettepaneku - osaleda või mitte - ette MKM-ile, kes siis koostab ministrile ametliku seisukoha, mida valitsuses esitada ja kaitsta. Ministril on mõistagi oma seisukoht asjus, ent seda ei saa EAS ja ministeerium teada mitte tagantjärele, kui minister oma kõhutundega valitsuses ära on käinud, vaid ettepanek selgub ikkagi koostöös otsust ette valmistavate kureerivate ametitega.

EAS-is ehmatab esimene, kommunikatsiooni eest vastutav inimene küsimuse peale ära ja lubab, et mulle helistatakse tagasi. Tagasi helistab teine inimene, EAS-i arendusjuht Elina Vilja, kellele pole küsimust ilmselt edasi antudki. Kuulnud, et ajakirjanikku huvitab, kas EAS peab EXPO-l osalmist vajalikuks või mitte, ehmatab ka tema ära ning teatab ebalevalt, et nemad küll ei tea ja seda peab ikka ministrilt endalt küsima. Ja et nad püüavad saada kontakti kolleegiga, kes võib teemaga kursis olla, aga teda ei pruugi õnnestuda päeva jooksul tabada. Kõige õigem olevat ikka ministrilt uurida.

Mõne tunni möödudes tuleb EAS-ilt poliitiliselt korrektne napp kommentaar: "EXPO-l osalemise suhtes peab eelnevalt seisukoha kujundama Vabariigi Valitsus. Seega tuleks selle küsimusega esmajoones pöörduda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole."

Ei mingit valdkondliku kompetentsikeskuse selget seisukohta, oma valdkonna ettevõtete huvide eest seismist enam.  

Kolmas telefonikõne

Kuna minister on Brüsselis hõivatud, valin MKM-i avalike suhete juhi Rasmus Ruuda numbri - tema ju ikka teab, mis seisukohta minister neljapäeval valitsuse ette kaitsma läheb.

Ent Ruuda väidab, et temagi on Brüsselis ega tea EXPO-st või ministeeriumi seisukohast midagi. Seda peab ikka ministrilt küsima, on temagi kommentaar. Selgitusele, et ega minister siis üleöö otsust vastu võta, keegi peab ju ministeeriumis ka asjaga kursis olema, kes otsust ette valmistab, soovitab Ruuda oma kolleegi Kadri Tonkaga ühendust võtta. Võib-olla saab õhtuks ka ministrilt mingi kommentaari, pakub Ruuda, lisades samas, et ega ajakirjandus peagi enne valitsuse otsust seisukohti teada saama, mis sest, et tahaks.

Neljas telefonikõne

Ruuda kolleeg ministeeriumi avalike suhete osakonnast, seesama Kadri Tonka, kes aasta tagasi teatas ministeeriumi nimel, et nende ettepanek valitsusele on Eesti osavõttu Dubai EXPO-st mitte toetada, nii selgesõnaline enam ei ole. Ta väidab, et ei teagi, et teema sel nädalal valitsuses päevakorras on ning leiab - nagu ikka - et seda peaks küsima ministrilt, kes aga parasjagu Brüsselis viibib. Kuivõrd Tonka ettevalmistustest midagi ei tea, pakub ta, et küllap minister EXPO-le minekut siis ei toeta.

Sektorid asuvad kaitsele

Mitmed majandussektorid on aga jätkuvalt seda meelt, et Dubai võimalust oleks Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmise seisukohast vajalik kasutada.

"Oleme andnud edasi seisukoha, et meie arvates on ülioluline Dubai EXPO-l nähtav olla," kinnitab ERR-ile IKT klastri tegevjuht Doris Põld.

"Dubai EXPO näol pole tegemist traditsioonilise maailmanäitusega, vaid see on Araabia Ühendemiraatide jaoks poliitiline tippsündmus, mille kaudu soovitakse emiraadid tuua majandusliku jõuna maailmakaardile," selgitab Põld. "Kindlasti pannakse edasistes majandus- ja koostöösuhetes tähele seda, kes ei osale Dubai EXPO-l ja selle kaudu muutub keerulisemaks Eesti ettevõtete edaspidine koostöö Araabiamaadega. Eesti IT-sektoril on täna positiivseid näiteid koostööst Araabimaadega ning e-Eesti edulugu tunnustatakse seal, pildis olemine muutub raskemaks, kui me ei ole esindatud sellisel tippsündmusel."

Kas erasektor võiks riigiga kõrgete osavõtutasude maksmisel koostööd teha, vajab Põllu sõnul sektori ettevõtetega eraldi läbirääkimist, kuigi otsesõnu ta seda ka ei välista.

IKT klastrile sekundeerib ka kaitsetööstuste liit.

"Meie ettevõtete jaoks on Pärsia lahe riikide kant väga oluline sihtturg, mitmed asjad on seal pooleli. Riigi otsus mitte osaleda Dubai EXPO-l paneks meid kindlasti keerulisse seisu, kuna tegemist on kahtlemata poliitilise teemaga ning mitteosalemist võetakse sealkandis tõenäoliselt üle keskmise valulikult," kommenteerib ka kaitsetööstuste liidu juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe.

Olgu öeldud, et varasematel aastatel on EAS panustanud palju mõlema liidu esindatusele välisturgudel, neile ekspordivõimaluste avamisel.

Ka toiduainetetööstus on oma huvi Araabia turu vastu korduvalt väljendanud.

Epiloog: ministri kommentaar

Minister peab sõna. Päeva lõpuks kommentaar Kadri Tonka kirjakasti kaudu tulebki.

"Siiani on ministeeriumi seisukoht pigem olnud see, et Dubaisse ei minda, sest tegemist on Eesti jaoks ärilises mõttes kauge piirkonnaga ning arvestades osalemise hinnangulist maksumust (6-7 miljonit eurot), on sellise summa kulutamine põhjendamatu ning meil pole kindlaid tõendeid, et selle raha riigina sealt piirkonnast tagasi teenime," põhjendab Palo. "Samas tegeleme praegu ka sellega, et koguda ärilisi argumente, mis põhjendaksid mineku mõttekust. MKM on viimastel kuudel huvitatud osapooltelt infot kogunud, kas ja mis tingimustel oleks Eestile osalemine vajalik. Suurimat huvi piirkonna vastu näitavad üles toiduaine- ja kaitsetööstus ning IT firmad."

Palo selgitab, et juttu ettevõtete rahalisest panustamisest on samuti olnud.

"Oleme pidanud konsultatsioone ka teiste Põhjamaadega, keegi neist pole veel ametlikku otsust osalemise või mitte osalemise osas teinud.  Kui need kalkulatsioonid on tehtud, siis saab selle baasilt valitsus teha oma otsuse."

Valitsuse seisukohta on oodata neljapäeval.

Toimetaja: Merilin Pärli



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.