Analüüs: EKRE fraktsioon on investeerimisaltim kui reformierakondlased ({{commentsTotal}})

Enimeelistatud ettevõtted, millesse investeerida, on Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja, Olympic Entertainment.
Enimeelistatud ettevõtted, millesse investeerida, on Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja, Olympic Entertainment. Autor/allikas: Kollaaž/ERR

Veerand riigikogu liikmetest ehk iga neljas saadik on investeerinud väärtpaberitesse, kusjuures fraktsioonide lõikes on protsentuaalselt kõige enam aktsiatest huvitatud EKRE liikmed. Analüütikud hindasid ERR.ee palvel saadikute portfelle. Eelistatakse võrdlemisi turvalisi ettevõtteid, kuid arvestades, et riigikogu liikmed teenivad keskmisest enam, võiksid nad eeskuju andmise mõttes väärtpaberite turul veelgi aktiivsemad olla.

Investeerimisportfellide kohta annavad infot huvide deklaratsioonid, mille saadikud pidid maksuametile esitama juuni alguseks. Selleks ajaks oli kohustuse täitnud 90 saadikut 101-st. Neist omakorda 23 märkisid, et omavad aktsiaid ning mõned neist on saanud ka dividende.

Kivimägi: aktsiatesse ei tohi armuda

Täpselt 20 aastat tagasi mai keskel sõlmis praegune Reformierakonna liige Toomas Kivimägi Hansapangas elu esimese aktsiatehingu: 134 krooni vastu anti 100 panga aktsiat. Kolm kuud hiljem oli tehingu väärtus tõusnud lausa 60 protsenti, 216 kroonini. "Mida inimene selles olukorras teeb? Loomulikult ostab juurde," meenutas Kivimägi toonast esimest edulugu. Seesama tehing tõi Kivimäele ka esimese valusa õppetunni. Vaid pool aastat hiljem oli aktsia esialgsest väärtusest alles vaid kolmandik – langus 54-le kroonile.

"Esimene õppetund: börsile mine rahaga, mida sa ei vaja lähema viie kuni seitsme aasta jooksul," sõnastab Kivimägi loo moraali ja tuletab meelde teisegi põhitõe mitte kasutada investeerimiseks laenatud raha.

Põhimõtetele kindlaks jäämine päästis Kivimäe rahakaotusest, ta otsustas hoida oma "positsiooni" ning väljus aja möödudes korraliku kasumiga. "Börsile minek oli isiklik initsiatiiv, teenisin keskmisest suuremat palka, raha jäi üle. Lisaks ei jäänud ju märkamata börsi kiire tõus."

Kivimägi on pidanud vastu võtma ka kaotusi: Kalevi ja Lutermaning Viisnurga/Skano/TPD aktsiatega. Praegu kuulub Kivimäe aktsiaportfelli mitmeid Eesti ettevõtete (Olympic Entertainment Group, Nordecon, Ekspress Grupp, Tallink Grupp, Harju Elekter jm), aga ka Šiauliu panga ning USA tehnoloogiahiiu Apple’i osakuid. Kui üldiselt eelistab Kivimägi Eesti ettevõtete aktsiaid, sest siinsel turul on parem liikumistele kaasa mõelda, jälgida juhtide tegevusi ja kiirelt mõista, kas firma juhtkonda saab usaldada, siis regioonipõhise riski hajutamiseks soetas ta ka Apple’i aktsiaid.

"USA turult ostmise suurim takistus on oluliselt kõrgemad tehingutasud kui Tallinna Börsilt ostes. Neid saab maandada suuremas koguses ostes, ent väikeinvestorile nagu mina pole suured kogused jõukohased," arutles Kivimägi 30 Apple’i aktsiate ostmise lugu. Just USA turul osalemine tuletab ikka ja jälle meelde, et turu kõikumistega peab arvestama. "Närvi peab olema, armuda aktsiatesse ei tohi."

Hanso: tark oleks riikliku pensioni kõrvale portfell koostada

SDE liikme Hannes Hanso portfell paistab ehk kõige kirjum, dividende nii Eestist, Euroopast kui ka USA-st koguneb kokku paari tuhande ümber. "Ma ei ole mingi profiinvestor, aga tulevikku vaadates tahaks pensionipõlves olla pensionist sõltumatu, reisida ja ägedaid paiku näha," selgitas Hanso.

Tema portfelli koostamise põhimõte lähtub kolmest põhimõttest: esiteks on portfellis turvalisemad ja pikaajalisemaks tootlikkuseks mõeldud dividende toovad aktsiad nagu Tallinna Kaubamaja või Tallinna Vee osakud. Teiseks riskialtid investeeringud, mis on tehtud küll probleemidega ja krahhi äärel maadlevatesse ettevõtetesse, mis tõotavad stabiilsuse saavutades magusat preemiat – Royal Bank of Scotland liigitub siia alla. Viimaks on Hanso jälginud ka seda, et portfellis oleks aktsiaid eri riikidest, maailmajagudest ja ka valuutades.

"Kui tegeled aktsiatega, hakkad tähelepanelikumalt ka muid trende jälgima, poliitikas nii või teisiti, aga ka maailmamajanduses ja sündmustes. See on silmaringi laiendav," rääkis Hanso.

Ta ei leia, et aktsiaportfelli ehitamine viitaks usu kaotamisele riiklikusse pensionisüsteemi. Pigem võiks Hanso hinnangul vaadata väärtpaberitesse investeerimist kui tuleviku kindlustamist ja pensionipõlve säästude riskide hajutamist.

Madison: otsin ka kasvupotentsiaaliga ettevõtteid

Jaak Madison, 2015. aasta riigikogu valimiste järel vaid 23-aastasena parlamenti valitud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadiku jaoks oli sel aastal esimene kord, mil sai deklareerida aktsiaportfelli.

"Minu portfell on kujunenud eelkõige lähtuvalt soovist investeerida nii Eesti ettevõtetesse kui ka hajutada investeeringuid," selgitas Madison. Nii on ta raha paigutanud näiteks Tallinna börsile (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja), aga ka Leedu Šiauliu panka ja Läti Valmiera klaasitehasesse. Lõunanaabrite juures on Madison enda sõnul otsinud ettevõtteid, milles on näha kasvupotentsiaali – näiteks Leedu krematooriumifirma.

SEB finantsanalüütik Kristofer Vähi sõnul võib vähem tähelepanu saanud aktsiate seast leida avastamata pärleid mõistliku hinnaga. "Ettevõtte vähene tuntus ei näita kindlasti selle kvaliteeti."

Eksperdid: saadikud ei riski paljuga

Saadikute portfelle üldiselt vaadates märkis Vähi, et kodumaise Tallinna Börsi ja Baltikumi aktsiate eelistamine on kohaliku investori jaoks mõistlik valik, sest ettevõtted on tuttavad ja informatsioon nende kohta hõlpsasti kättesaadav. "Baltikumis on palju tugevaid aktsiaid, seda nii suurte tuntud nimede seas, kui ka väiksemate börsiettevõtete hulgas," lisas ta.

Investor Kristi Saar iseloomustab saadikuid nende portfellide põhjal kui mitte väga riskialtite investoritena, kodulähedased rahapaigutused saab liigitada pigem konservatiivsete hulka. Olgugi, et veel enam saaks riske hajutada, kui viie-kuue ettevõtte asimel oleks aktsiaportfellis vähemalt kümne ettevõtte väärtpabereid.

Mitmed saadikud on ostnud näiteks Tallinna Vee aktsiaid, mis Saare sõnutsi on levinud ja väikeinvestorite üks eelistatumaid. "Pikas plaanis võib trend muutuda kuna hetkel on käimas jätkuvalt kohtuasi tariifide üle," hoiatas ta, kuid lisas, et pikas perspektiivis on kommunaalettevõtetesse investeerimine hea valik, sest nende käekäigul ei pea nii pingsalt silma peal hoidma.

"Rohkem riigikogu liikmeid võiks investeerida!" utsitab Saar saadikuid. Ta leiab, et just kõrgepalgalised isikud saavad säästmise ja investeerimise vallas eestlastele eeskujuks olla.

Soovitus on omal kohal: viimased uuringud on näidanud, et maarjamaalased ei kipu väga säästmisele mõtlema. Siinkohal ei saa muidugi mainimata jätta, et umbes 40 protsenti eestlastest tunnistab, et neil ei olegi võimalik kuu lõikes raha kõrvale panna, sest pigem jääb raha puudu.

"Investeerimine börsile on minu pensionisammas, teisi mul pole," tõdes Toomas Kivimägi. Ta hindas, et väikeinvestor ei pea sugugi pidevalt ninapidi arvutis olema ja börsi liikumist jälgima, vaid saab teenida pigem pikema aktsiate hoidmise pealt. Samaga nõustub Kristi Saare – passiivse väikeinvestori strateegia peaks olema "osta ja hoia" ning ei tohiks lasta end liialt turuliikumistest kõigutada.

"Igal hetkel on turul häid tehinguid, aga ei saa eitada, et hetkel on aktsiahinnad pigem kõrged," selgitas Saare, "samas, kui panustada nagu meie saadikud peamiselt dividendiaktsiatesse (Tallinna Vesi, Tallinna kaubamaja, Tallink jne), ei ole lühiajalised hinnakõikumised üleliia olulised."

Kui turg taastub pikemas plaanis ja dividendimaksed jätkuvad, on tehing tõenäoliselt õnnestunud.

Hanso: Eestisse pole veel investeerimisjulgus jõudnud

Toomas Kivimägi naudib turu ebastabiilsust. "Mulle aga meeldib väga volatiilsus, kõige igavam on seisev börs!" Seda põhimõttel, et teenida saab nii tõusvalt kui ka langevalt turult

Eestis ei ole veel inimestel väärtpaberitesse investeerimise julgust, möönis Hanso ja arutles, et ilmselt tuleneb see veel võrdlemisi lühikesest vabaturumajanduse keskkonnas tegutsemise kogemusest. "Miks Tallinna Börs on nii väheaktiive? Sest siin ei ole veel saanud investeerimine harjumuseks," ütles Hanso. Ta nõustub Kristi Saarega, et riigikogu liikmed peaks igal juhul kas või vähesel määral väärtpaberite turul aktiivsed olema, sest ainult nii saab mõttemalli muuta ja majanduskeskkonda elavdada.

"Kui suudad iga kuu 20 või 50 eurot kõrvale panna, on juba väga hästi," leidis Hanso. "Ei ole vaja rapsida. Peab olema valmis teoreetiliseks võimaluseks raha täielikult kaotada. Aga tark on võtta pika perspektiivi vaade."

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: