Analüüs: EKRE fraktsioon on investeerimisaltim kui reformierakondlased ({{commentsTotal}})

Enimeelistatud ettevõtted, millesse investeerida, on Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja, Olympic Entertainment.
Enimeelistatud ettevõtted, millesse investeerida, on Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja, Olympic Entertainment. Autor/allikas: Kollaaž/ERR

Veerand riigikogu liikmetest ehk iga neljas saadik on investeerinud väärtpaberitesse, kusjuures fraktsioonide lõikes on protsentuaalselt kõige enam aktsiatest huvitatud EKRE liikmed. Analüütikud hindasid ERR.ee palvel saadikute portfelle. Eelistatakse võrdlemisi turvalisi ettevõtteid, kuid arvestades, et riigikogu liikmed teenivad keskmisest enam, võiksid nad eeskuju andmise mõttes väärtpaberite turul veelgi aktiivsemad olla.

Investeerimisportfellide kohta annavad infot huvide deklaratsioonid, mille saadikud pidid maksuametile esitama juuni alguseks. Selleks ajaks oli kohustuse täitnud 90 saadikut 101-st. Neist omakorda 23 märkisid, et omavad aktsiaid ning mõned neist on saanud ka dividende.

Kivimägi: aktsiatesse ei tohi armuda

Täpselt 20 aastat tagasi mai keskel sõlmis praegune Reformierakonna liige Toomas Kivimägi Hansapangas elu esimese aktsiatehingu: 134 krooni vastu anti 100 panga aktsiat. Kolm kuud hiljem oli tehingu väärtus tõusnud lausa 60 protsenti, 216 kroonini. "Mida inimene selles olukorras teeb? Loomulikult ostab juurde," meenutas Kivimägi toonast esimest edulugu. Seesama tehing tõi Kivimäele ka esimese valusa õppetunni. Vaid pool aastat hiljem oli aktsia esialgsest väärtusest alles vaid kolmandik – langus 54-le kroonile.

"Esimene õppetund: börsile mine rahaga, mida sa ei vaja lähema viie kuni seitsme aasta jooksul," sõnastab Kivimägi loo moraali ja tuletab meelde teisegi põhitõe mitte kasutada investeerimiseks laenatud raha.

Põhimõtetele kindlaks jäämine päästis Kivimäe rahakaotusest, ta otsustas hoida oma "positsiooni" ning väljus aja möödudes korraliku kasumiga. "Börsile minek oli isiklik initsiatiiv, teenisin keskmisest suuremat palka, raha jäi üle. Lisaks ei jäänud ju märkamata börsi kiire tõus."

Kivimägi on pidanud vastu võtma ka kaotusi: Kalevi ja Lutermaning Viisnurga/Skano/TPD aktsiatega. Praegu kuulub Kivimäe aktsiaportfelli mitmeid Eesti ettevõtete (Olympic Entertainment Group, Nordecon, Ekspress Grupp, Tallink Grupp, Harju Elekter jm), aga ka Šiauliu panga ning USA tehnoloogiahiiu Apple’i osakuid. Kui üldiselt eelistab Kivimägi Eesti ettevõtete aktsiaid, sest siinsel turul on parem liikumistele kaasa mõelda, jälgida juhtide tegevusi ja kiirelt mõista, kas firma juhtkonda saab usaldada, siis regioonipõhise riski hajutamiseks soetas ta ka Apple’i aktsiaid.

"USA turult ostmise suurim takistus on oluliselt kõrgemad tehingutasud kui Tallinna Börsilt ostes. Neid saab maandada suuremas koguses ostes, ent väikeinvestorile nagu mina pole suured kogused jõukohased," arutles Kivimägi 30 Apple’i aktsiate ostmise lugu. Just USA turul osalemine tuletab ikka ja jälle meelde, et turu kõikumistega peab arvestama. "Närvi peab olema, armuda aktsiatesse ei tohi."

Hanso: tark oleks riikliku pensioni kõrvale portfell koostada

SDE liikme Hannes Hanso portfell paistab ehk kõige kirjum, dividende nii Eestist, Euroopast kui ka USA-st koguneb kokku paari tuhande ümber. "Ma ei ole mingi profiinvestor, aga tulevikku vaadates tahaks pensionipõlves olla pensionist sõltumatu, reisida ja ägedaid paiku näha," selgitas Hanso.

Tema portfelli koostamise põhimõte lähtub kolmest põhimõttest: esiteks on portfellis turvalisemad ja pikaajalisemaks tootlikkuseks mõeldud dividende toovad aktsiad nagu Tallinna Kaubamaja või Tallinna Vee osakud. Teiseks riskialtid investeeringud, mis on tehtud küll probleemidega ja krahhi äärel maadlevatesse ettevõtetesse, mis tõotavad stabiilsuse saavutades magusat preemiat – Royal Bank of Scotland liigitub siia alla. Viimaks on Hanso jälginud ka seda, et portfellis oleks aktsiaid eri riikidest, maailmajagudest ja ka valuutades.

"Kui tegeled aktsiatega, hakkad tähelepanelikumalt ka muid trende jälgima, poliitikas nii või teisiti, aga ka maailmamajanduses ja sündmustes. See on silmaringi laiendav," rääkis Hanso.

Ta ei leia, et aktsiaportfelli ehitamine viitaks usu kaotamisele riiklikusse pensionisüsteemi. Pigem võiks Hanso hinnangul vaadata väärtpaberitesse investeerimist kui tuleviku kindlustamist ja pensionipõlve säästude riskide hajutamist.

Madison: otsin ka kasvupotentsiaaliga ettevõtteid

Jaak Madison, 2015. aasta riigikogu valimiste järel vaid 23-aastasena parlamenti valitud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadiku jaoks oli sel aastal esimene kord, mil sai deklareerida aktsiaportfelli.

"Minu portfell on kujunenud eelkõige lähtuvalt soovist investeerida nii Eesti ettevõtetesse kui ka hajutada investeeringuid," selgitas Madison. Nii on ta raha paigutanud näiteks Tallinna börsile (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja), aga ka Leedu Šiauliu panka ja Läti Valmiera klaasitehasesse. Lõunanaabrite juures on Madison enda sõnul otsinud ettevõtteid, milles on näha kasvupotentsiaali – näiteks Leedu krematooriumifirma.

SEB finantsanalüütik Kristofer Vähi sõnul võib vähem tähelepanu saanud aktsiate seast leida avastamata pärleid mõistliku hinnaga. "Ettevõtte vähene tuntus ei näita kindlasti selle kvaliteeti."

Eksperdid: saadikud ei riski paljuga

Saadikute portfelle üldiselt vaadates märkis Vähi, et kodumaise Tallinna Börsi ja Baltikumi aktsiate eelistamine on kohaliku investori jaoks mõistlik valik, sest ettevõtted on tuttavad ja informatsioon nende kohta hõlpsasti kättesaadav. "Baltikumis on palju tugevaid aktsiaid, seda nii suurte tuntud nimede seas, kui ka väiksemate börsiettevõtete hulgas," lisas ta.

Investor Kristi Saar iseloomustab saadikuid nende portfellide põhjal kui mitte väga riskialtite investoritena, kodulähedased rahapaigutused saab liigitada pigem konservatiivsete hulka. Olgugi, et veel enam saaks riske hajutada, kui viie-kuue ettevõtte asimel oleks aktsiaportfellis vähemalt kümne ettevõtte väärtpabereid.

Mitmed saadikud on ostnud näiteks Tallinna Vee aktsiaid, mis Saare sõnutsi on levinud ja väikeinvestorite üks eelistatumaid. "Pikas plaanis võib trend muutuda kuna hetkel on käimas jätkuvalt kohtuasi tariifide üle," hoiatas ta, kuid lisas, et pikas perspektiivis on kommunaalettevõtetesse investeerimine hea valik, sest nende käekäigul ei pea nii pingsalt silma peal hoidma.

"Rohkem riigikogu liikmeid võiks investeerida!" utsitab Saar saadikuid. Ta leiab, et just kõrgepalgalised isikud saavad säästmise ja investeerimise vallas eestlastele eeskujuks olla.

Soovitus on omal kohal: viimased uuringud on näidanud, et maarjamaalased ei kipu väga säästmisele mõtlema. Siinkohal ei saa muidugi mainimata jätta, et umbes 40 protsenti eestlastest tunnistab, et neil ei olegi võimalik kuu lõikes raha kõrvale panna, sest pigem jääb raha puudu.

"Investeerimine börsile on minu pensionisammas, teisi mul pole," tõdes Toomas Kivimägi. Ta hindas, et väikeinvestor ei pea sugugi pidevalt ninapidi arvutis olema ja börsi liikumist jälgima, vaid saab teenida pigem pikema aktsiate hoidmise pealt. Samaga nõustub Kristi Saare – passiivse väikeinvestori strateegia peaks olema "osta ja hoia" ning ei tohiks lasta end liialt turuliikumistest kõigutada.

"Igal hetkel on turul häid tehinguid, aga ei saa eitada, et hetkel on aktsiahinnad pigem kõrged," selgitas Saare, "samas, kui panustada nagu meie saadikud peamiselt dividendiaktsiatesse (Tallinna Vesi, Tallinna kaubamaja, Tallink jne), ei ole lühiajalised hinnakõikumised üleliia olulised."

Kui turg taastub pikemas plaanis ja dividendimaksed jätkuvad, on tehing tõenäoliselt õnnestunud.

Hanso: Eestisse pole veel investeerimisjulgus jõudnud

Toomas Kivimägi naudib turu ebastabiilsust. "Mulle aga meeldib väga volatiilsus, kõige igavam on seisev börs!" Seda põhimõttel, et teenida saab nii tõusvalt kui ka langevalt turult

Eestis ei ole veel inimestel väärtpaberitesse investeerimise julgust, möönis Hanso ja arutles, et ilmselt tuleneb see veel võrdlemisi lühikesest vabaturumajanduse keskkonnas tegutsemise kogemusest. "Miks Tallinna Börs on nii väheaktiive? Sest siin ei ole veel saanud investeerimine harjumuseks," ütles Hanso. Ta nõustub Kristi Saarega, et riigikogu liikmed peaks igal juhul kas või vähesel määral väärtpaberite turul aktiivsed olema, sest ainult nii saab mõttemalli muuta ja majanduskeskkonda elavdada.

"Kui suudad iga kuu 20 või 50 eurot kõrvale panna, on juba väga hästi," leidis Hanso. "Ei ole vaja rapsida. Peab olema valmis teoreetiliseks võimaluseks raha täielikult kaotada. Aga tark on võtta pika perspektiivi vaade."

Toimetaja: Merilin Pärli



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.