Liidud sunniviisilist vaktsineerimist ei poolda ({{commentsTotal}})

Eesti alla kaheaastaste laste vaktsineerituse hõlmatus jääb alla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud 95 protsendi. Nii patsientide kui ka lastearstide liit aga vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist ei poolda.

Möödunud nädalal tõstatas õiguskantsler Ülle Madise küsimuse, kas ka Eestis tuleks kaaluda, kuidas vaktsineeritud laste arvu tõsta, ning käsitles oma arutluses teiste riikide kogemusi, kus vaktsineerimine on tehtud kohustuslikuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Patsientide Esindusühing vaktsiinide kohustuslikuks tegemist või muudmoodi reeglistamist ei poolda. Ühingu juhataja Pille Ilvese sõnul peab igale inimesele jääma vääramatu õigus otsustada omaenda keha üle.

"Tuleb leida mingeid muid võimalusi ja põhimõtteliselt on igal lapsevanemal õigus võtta vaktsiini infoleht lahti ja vaadata ise, lugeda ise ja teha ise teadlik ja informeeritud otsus. Kedagi ei saa sundida tegema midagi, kui tal endal on mingeid vastuargumente või tal on endal mingisugused muud põhimõtted," rääkis Ilves.

Eesti Lastearstide Seltsi presidendi Ülle Einbergi sõnul kedagi vastu tahtmist vaktsineerida ei tohiks. Küll aga saab Einbergi sõnul vaktsiinidega paljusid nakkushaigusi vältida, mille ohte noored lapsevanemad ei pruugi tunnetada.

"Inimeste, noorte lastevanemate mitte ainult teadlikkus, vaid ka ohutunne on kadunud. Kui eelmisel sajandil kõik veel väga hästi teadsid ja mäletasid, kuidas perede kaupa lapsed haigestusid näiteks difteeriasse ja surid ära, siis jah, sellel sajandil, ma arvan, et inimestes selline ohutunne on kadunud," selgitas Einberg.

"Teine asi on see, et võib-olla me liiga palju räägime vaktsiinide kõrvaltoimetest, mida lapsevanemad tegelikult kardavad. See kasu, mida me tegelikult kaitsesüstimistest saame, on ju palju suurem kui kõrvalmõjude riskid," lisas ta.

Nendes riikides, kus vaktsineerimine on kohustuslik, ei ole terviseameti kinnitusel täheldatud, et vaktsineerimise hõlmatus oleks suurem. Terviseameti kriisireguleerimise nõuniku Martin Kadai sõnul tuleks inimestele kohustuse panemise asemel teha hoopis rohket teavitustööd.

"Mida tuleks teha täna oluliselt julgemini ja jõulisemalt, on inimeste teadlikkuse tõstmine ja inimeste informeerimine, sest inimesed elavad suhteliselt palju selles infoväljas, kus on vaktsineerimise suhtes kriitiline ja väärinformatsioon, et vaktsiinid on ohtlikud või vaktsiinid ei tööta. Sellele tuleb tasakaalustuseks vastuinformatsioon," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: