Läti valitsus kiitis heaks ulatusliku maksureformi ({{commentsTotal}})

Läti eurod.
Läti eurod. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Läti valitsus kiitis teisipäeval heaks ulatusliku maksureformi, mis võidakse seimi poolt vastu võtta teisel lugemisel 21. juulil.

Reformi kohaselt hakkaks Lätis kehtima Eestile sarnane ettevõtte tulumaksu kord, kus tulumaksust on vabastatud ettevõtete reinvesteeritud kasum. Ülejäänud kasumile ning dividendi väljamaksetele hakkab aga kehtima 20-protsendiline tulumaksumäär.

Kaovad ka ettevõtete maksutagastused ja soodustused, kuna need asendatakse põhimõtteliselt kasumi jaotamiseni kehtiva maksuvabastusega.

Mikroettevõtte maksumääraks seatakse 15 protsenti ning mikroettevõtte aastaseks käibe piiriks 40 000 eurot. Mikroettevõtete töötajate palkade ülempiiri tõstetakse 750 eurolt 900 eurole kuus. Mikroettevõtte maksust saadud maksutulust 80 protsenti läheks sotsiaalkindlustus eelarvesse.

Majandustegevusega seotud inimesed ning inimesed, kes teenivad autori- ja litsentsitasusid peavad reformi jõustumisel hakkama maksma 5-protsendilist sotsiaalkindlustusmaksu, et koguda pensioni. Kogutud summa läheb kolmandasse pensionisambasse, välja arvatud juhul kui see ületab miinimumpalgalt kogutud sotsiaalmaksu summat, millisel juhul see läheks teise pensionisambasse.

Sotsiaalkindlustusmaksu määra tõstetakse 1 protsendipunkti võrra 35,09 protsendile ning saadud maksutulu kasutataks tervishoiusektori rahastamiseks. Tõstetud protsendipunktist maksaksid poole tööandjad ning poole töötajad.

Maksumäära tõstmise tulemusel saaks tervishoiusektor tuleval aastal 84,6 miljonit eurot lisarahastust. 2019. ja 2020. aastal ulatuks lisarahastus aga vastavalt 98,1 miljoni ja 103,9 miljoni euroni.

Valitsus otsustas ka mitte kaotada kõrgetelt palkadelt kogutud solidaarsusmaksu vaid kasutada sellelt kogutud tulu tervishoiurahastuseks.

Sisse viiakse ka kolme astmega üksikisiku tulumaks praeguse 23-protsendilise tulumaksu asemel.

20-protsendiline tulumaksumäär kehtiks kuni 20 000 eurosele aastasele sissetulekule, 23-protsendiline määr 20 001 kuni 55 000 eurosele aastasele sissetulekule ja 31,4-protsendiline määr aastasele sissetulekule, mis ületab 55 000 eurot.

Kõrgemad maksumäärad ei kehtiks tervele sissetulekule, vaid ainult osale, mis ületab madalamaid sissetulekuastmeid. Seega enam kui 55 000 eurot aastas teeniva inimese rakenduks kõrgeim tulumaksu määr vaid 55 000 eurot ületavale osale.

Samuti kehtestatakse ühtlane 15-protsendiline kapitali kasumi maks, senise 10-protsendilise dividendide ja 15-protsendilise muu kapitali maksu asemel.

Litsentsitasude määr oleks 50 kuni 100 eurot kuus, praeguse 43 kuni 100 euro asemel.

Üksikisiku tulumaks hakkab kehtima ka loterii ja hasartmängu võitudele, mis ületavad 3000 eurot, väljaarvatud Sajandi Loterii, mis toimub riigi 100. aastapäeva puhul, auhindadele.

Maksuvaba miinimum pensionäride jaoks tõuseb 250 eurolt kuus 270 eurole kuus 2019. aastal ja 300 eurole 2020. aastal.

Muuhulgas tõstetakse ka kütuse, tubaka ja alkoholi aktsiisimäärasid.

Muudatuse kohaselt tõuseb pliivaba bensiini aktsiis 7,8 protsenti 436 eurolt 1000 liitri kohta 470 eurole, pliibensiini aktsiis 24 protsenti 455,3 eurolt 564 eurole 1000 liitri kohta ning diisliaktsiis 11 protsenti 341 eurolt 378 eurole 1000 liitri kohta.

Tubakaaktsiis tõuseks 5,5 protsenti 67 eurolt 70,7 eurole 1000 sigareti kohta.

Veiniaktsiis tõuseb 18 protsenti 78 eurolt 92 eurole 100 liitri kohta, samas kui õlleaktsiis võib kasvada 24 protsenti 4,5 eurolt 5,6 eurole alkoholimahu protsendi kohta. Alkoholiaktsiisi muudatused jõustuksid alates 1. juulist 2018.

Läti majandusministeeriumi hinnangul võib inflatsioon aktsiisitõusu mõjul kiireneda 0,4 kuni 0,5 protsendipunkti võrra.

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: