Riigid leppisid kokku positsioonis EL-i järgmise aasta eelarve suhtes ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kolmapäeval Brüsselis kokku nõukogu seisukohas EL-i 2018. aasta eelarveprojekti suhtes enne Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste alustamist oktoobris, mida hakkab nõukogu eesistujana juhtima Eesti.

"Ma usun, et nõukogu seisukoht annab kindla aluse, mille põhjal leppida kokku selline 2018. aasta EL-i eelarve, mis viiks liitu edasi. Nõukogu teeb kooskõlas oma üldiselt kokkuhoidliku lähenemisega eelarvele ettepaneku suunata ressursid kõige suurema lisaväärtusega valdkondadele. Samuti aitab nõukogu seisukoht EL-il tegutseda kiirelt siis, kui tekivad uued väljakutsed,“ ütles Märt Kivine, kes on Eesti rahandusministri asetäitja ja eesistujariigi eriesindaja EL-i eelarve küsimustes.

"Õigeaegne kokkulepe 2018. aasta eelarve suhtes on EL-i usaldusväärsuse proovikivi ja eesistujariigi prioriteet,“ lisas Kivine Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi pressiteate vahendusel.

Nõukogu seisukoht 2018. aastaks hõlmab 158,9 miljardit eurot kulukohustustena ning 144,4 miljardit eurot maksetena, mis on vastavalt 0,6 ja 7,4 protsenti suurem võrreldes 2017. aasta EL-i eelarvega. Samas vähendas nõukogu algselt Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud eelravekavas esitatud summasid vastavalt 1,7 ja 1 miljardi võrra. Kulukohustused on õiguslikud lubadused kasutada raha tegevusteks, mille rakendamine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksetega kaetakse kulud, mis tulenevad käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul EL-i eelarvesse kirjendatud kulukohustustest.

Järgmise aasta eelarvesse kavandatud maksed suurenevad märkimisväärselt, kuna eelduste kohaselt saavutab 2014.-2020. aasta programmide rakendamine pärast käivitusperioodi täie kiiruse. Nõukogu seisukohas on oluline rõhuasetus meetmetel, mille eesmärk on stimuleerida töökohtade loomist ja majanduskasvu, tugevdada julgeolekut ning tegeleda rändeküsimusega. Samuti jäetakse piisav varu EL-i mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 ülemmäärade suhtes, juhuks kui tekib ootamatuid vajadusi, märkis nõukogu pressiteenistus.

Nõukogu alaliste esindajate komitee kiitis kolmapäeval heaks ka kaks Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega suurendatakse EL-i toetust noortele töötutele, et aidata neil tööd otsida, ning toetatakse 2016. aasta maavärinatest mõjutatud Itaalia piirkondade ülesehitamist. Paranduseelarve ühe projektiga suurendatakse 2017. aasta EL-i eelarvet 500 miljoni euro võrra kulukohustustena noorte tööhõive algatuse jaoks ja teisega võetakse kasutusele 1,2 miljardit eurot EL-i solidaarsusfondi raames pärast Abruzzos, Lazios, Marches ja Umbrias toimunud maavärinaid.

Samuti kinnitas nõukogu komisjoni väljapakutud 719,2 miljonit eurot kulukohustustena ja 594,4 miljonit eurot maksetena Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks, et tulla toime rändesurvega. See raha võimaldab liikmesriikidel käsitleda rändevooge, integreerida isikuid, kel on õigus riiki jääda, ning saata tagasi neid, kel seda õigust ei ole. Nõukogu seisukoht sisaldab ka 200,0 miljonit eurot kulukohustustena ja 220,6 miljonit eurot maksetena ELi erakorralise toetuse mehhanismi jaoks ELi piires. See võimaldab ELil aidata liikmesriike, kes seisavad silmitsi loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofiga, näiteks järsu ja massilise pagulaste ja rändajate sissevooluga.

Seoses halduskuludega tunnustas nõukogu jõupingutusi, mis on tehtud töötajate 5% vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Nõukogu rõhutas, et ELi institutsioonide töötajate hulka tuleb pidevalt jälgida, et tagada, et saavutatud kokkuhoid oleks püsiv.

Nõukogu võtab oma seisukoha eeldatavasti ametlikult vastu septembri alguses. Sellega antakse eesistujariik Eestile volitused pidada EL-i 2018. aasta eelarve üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: