Jaapani turu avanemist ootavad Eestis iseäranis põllumehed ja toidutootjad ({{commentsTotal}})

E-Piim on juba praegu Eesti peamine juustueksportija Jaapanisse. Vabakaubandusleping annaks nende ekspordile veelgi suurema tõuke.
E-Piim on juba praegu Eesti peamine juustueksportija Jaapanisse. Vabakaubandusleping annaks nende ekspordile veelgi suurema tõuke. Autor/allikas: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Nädal tagasi sõlmitud poliitiline kokkulepe Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubandusleppe sõlmimiseks tähendab positiivse otsuse korral küll kohati kuni 15-aastast üleminekuaega, ent on Eesti ettevõtjate seas väga oodatud. Eriti loodavad sellele toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna, keda praegu pärsivad kõrged imporditasud, mis siis järk-järgult vähenema hakkaksid.

Eelmisel nädalal sõlmiti Euroopa Liidu ja Jaapani vahel poliitiline kokkulepe vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Enne reaalset lepingu allkirjastamist tuleb pidada veel mitmeid läbirääkimisi tehniliste detailide üle, misjärel valmib lõplik tekst. See tuleb ratifitseerida nii Jaapani parlamendis, europarlamendis kui ka liikmesriikide parlamentides, mis kõik võtab oma aja ja kus võib ette tulla veel mitmeid takistusi.

Eesti ettevõtjad ja katusorganisatsioonid on aga lootusrikkad, sest barjäärideta Jaapani turg oleks väga ihaldusväärne. Iseäranis ootab leppe sõlmimist ja sellele järgneva 15-aastase üleminekuaja lõppu, millega tollitariifid järk-järgult kaovad, Eesti toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et Eesti kasu ei ole tingimata üksnes otsene, vaid seda tuleb hinnata laiemas kontekstis: kasu, mis tõuseb konkureerivatele EL-i tootjatele laiemalt, annab võimalusi ka Eestile.

Sõrmus räägib, et ehkki sealiha impordil on kasvav turg, ei saa Eesti sellest niipea veel osa, sest me maadleme siin oma seakatkuga. Samas aga kui suured sealihatootjad, nagu Taani ja Saksamaa, oma ekspordile suurema võimaluse saavad, muutub üldine turuolukord ka Eesti jaoks soodsamaks.

"See vabakaubandusleping on ka meile oluline," kinnitab Sõrmus. "Nii, nagu me muretseme mõne teise vabakaubandusleppe üle, siis Jaapan kidnlasti sellisesse suurusjärku ei kuulu, me väga suuri muresid ei näe. See on ka maailmakaubanduse kontekstis väga suur asi - see on näiteks Euroopa jaoks kõige suurem vabakaubandusleping, mis on sõlmitud."

Näiteks kohtus maaeluminister Tarmo Tamm hiljuti Jaapani esindajatega, et avada Jaapani turgu ka Eesti veiselihatootjatele, ehkki see pole praegu olnud ekspordiartikkel number üks.

Piimatooted teevad võidukäiku

"Põllumajanduse ja toidusektori tingimused paranevad eelkõige tänu loomakasvatussektorile - piimatoodetele, juustule, sea- ja veiselihale. Meie jaoks kõige olulisem on kõvade juustude, milleks loetakse Edami, Gouda, Parmesani ja Comte juustusid, ja millest Goudat siis ka Eestis toodetakse, et need pääseksid Jaapani turule. Seal on plaanis kaubandus 15 aasta jooksul täielkult liberaliseerida, mis tähendab, et kui praegu ulatuvad impordimaksud 30 protsendini, siis need plaanitakse üleminekuaja lõpuks täielikult kaotada, seega sellel on ka Eestile väga reaalne mõju," räägib Sõrmus ERR.ee-le.

Riik on teinud suurt tööd, et avada Jaapani turgu Eesti piimatoodetele, kinnitab Sõrmus.

E-Piim, kes eelmisel kuul sai PRIA toetuse uue ekspordile orienteeritud ühistulise piimatööstuse rajamiseks, on juba oma senise toodanguga jala Jaapani ukse vahele saanud, ning eksport Jaapanisse on viimase aastaga kuu-kuult hüppeliselt kasvanud, mis nähtub ka statistikas.

Selle kohaselt eksportis Eesti möödunud aastal piimatooteid Jaapanisse kokku 230 000 euro väärtuses, ent ainuüksi tänavu esimese viie kuuga juba miljoni euro väärtuses, sellest maikuu eksport andis 400 000 eurot ja eelnevatel kuudel pisut vähem. Seega on kauaoodatud juustueksport ka reaalselt käivitunud.

Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel on ka kala ja kalatooted, näiteks mullu eksportis Eesti kala 2,5 miljoni euro väärtuses.

Väiksemad liikmesriigid näevad suuremat kasu

Eesti kaubandus-tööstuskoja väliskaubanduse vanemnõunik Marju Männik ütleb, et kindlasti annab sõlmitav vabakaubandusleping paremad võimalused eelkõige väiksematele EL-i liikmesriikidele, kes saavad hakata oma tooteid Jaapani suunal turustama. Koostöö tugevneb aga kindlasti mõlemat pidi.

"Eesti jaoks on üleüldse oluline, et selliseid lepinguid oleks paljude riikidega, kuid Jaapaniga sõlmitav leping on kindlasti märgilise tähendusega," leiab Männik. "Jaapan on Eesti jaoks oluline majanduspartner, sest ootame sealt lisaks partnerlusele ka investeeringuid."

Kui palju sõlmitav leping reaalsuses riikidevahelisele kaubandusele kaasa hakkab aitama, on tema hinnangul aga veel vara öelda. Samas soodsaid tingimusi leping aga pakub, mis väljendub eeskätt madalamates tollitariifides.

Ehkki peamised kasusaajad Eestis oleksid ikka need, kes praegugi juba Jaapanisse ekspordivad ehk toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna, siis ka ehitussektor näeb enda jaoks Jaapanis kasvavaid võimalusi.

Mitmed Eesti puitmajatootjad juba ekspordivad oma toodangut Jaapanisse. AS Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo leiab, et vabakaubandusleping tõenäoliselt lihtsustaks asjaajamist ja tolliformaalsusi, ehkki eks lihtsuse ulatus sõltub tingimustest, mis lõpuks lepingus sätestatakse.

Turbatootja AS-i Mikskaar tegevjuhi Kristel Talkopi hinnangul võiks sõlmitav leping hakata mõjutama tootehindu odavnemise poole, sest tollitariifid muutuvad eeldatavalt madalamaks.

Jaapani peamine ootus on saavutada oma autotööstuse toodangule ehk sõidukitele parem positsioon EL-i turul. Teisisõnu, tollimaksude kadumisel hakkavad autode hinnad kukkuma, nii et ka siinsel tarbijal on leppest ainult võita.

Toimetaja: Merilin Pärli



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.