Jaapani turu avanemist ootavad Eestis iseäranis põllumehed ja toidutootjad ({{commentsTotal}})

E-Piim on juba praegu Eesti peamine juustueksportija Jaapanisse. Vabakaubandusleping annaks nende ekspordile veelgi suurema tõuke.
E-Piim on juba praegu Eesti peamine juustueksportija Jaapanisse. Vabakaubandusleping annaks nende ekspordile veelgi suurema tõuke. Autor/allikas: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Nädal tagasi sõlmitud poliitiline kokkulepe Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubandusleppe sõlmimiseks tähendab positiivse otsuse korral küll kohati kuni 15-aastast üleminekuaega, ent on Eesti ettevõtjate seas väga oodatud. Eriti loodavad sellele toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna, keda praegu pärsivad kõrged imporditasud, mis siis järk-järgult vähenema hakkaksid.

Eelmisel nädalal sõlmiti Euroopa Liidu ja Jaapani vahel poliitiline kokkulepe vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Enne reaalset lepingu allkirjastamist tuleb pidada veel mitmeid läbirääkimisi tehniliste detailide üle, misjärel valmib lõplik tekst. See tuleb ratifitseerida nii Jaapani parlamendis, europarlamendis kui ka liikmesriikide parlamentides, mis kõik võtab oma aja ja kus võib ette tulla veel mitmeid takistusi.

Eesti ettevõtjad ja katusorganisatsioonid on aga lootusrikkad, sest barjäärideta Jaapani turg oleks väga ihaldusväärne. Iseäranis ootab leppe sõlmimist ja sellele järgneva 15-aastase üleminekuaja lõppu, millega tollitariifid järk-järgult kaovad, Eesti toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et Eesti kasu ei ole tingimata üksnes otsene, vaid seda tuleb hinnata laiemas kontekstis: kasu, mis tõuseb konkureerivatele EL-i tootjatele laiemalt, annab võimalusi ka Eestile.

Sõrmus räägib, et ehkki sealiha impordil on kasvav turg, ei saa Eesti sellest niipea veel osa, sest me maadleme siin oma seakatkuga. Samas aga kui suured sealihatootjad, nagu Taani ja Saksamaa, oma ekspordile suurema võimaluse saavad, muutub üldine turuolukord ka Eesti jaoks soodsamaks.

"See vabakaubandusleping on ka meile oluline," kinnitab Sõrmus. "Nii, nagu me muretseme mõne teise vabakaubandusleppe üle, siis Jaapan kidnlasti sellisesse suurusjärku ei kuulu, me väga suuri muresid ei näe. See on ka maailmakaubanduse kontekstis väga suur asi - see on näiteks Euroopa jaoks kõige suurem vabakaubandusleping, mis on sõlmitud."

Näiteks kohtus maaeluminister Tarmo Tamm hiljuti Jaapani esindajatega, et avada Jaapani turgu ka Eesti veiselihatootjatele, ehkki see pole praegu olnud ekspordiartikkel number üks.

Piimatooted teevad võidukäiku

"Põllumajanduse ja toidusektori tingimused paranevad eelkõige tänu loomakasvatussektorile - piimatoodetele, juustule, sea- ja veiselihale. Meie jaoks kõige olulisem on kõvade juustude, milleks loetakse Edami, Gouda, Parmesani ja Comte juustusid, ja millest Goudat siis ka Eestis toodetakse, et need pääseksid Jaapani turule. Seal on plaanis kaubandus 15 aasta jooksul täielkult liberaliseerida, mis tähendab, et kui praegu ulatuvad impordimaksud 30 protsendini, siis need plaanitakse üleminekuaja lõpuks täielikult kaotada, seega sellel on ka Eestile väga reaalne mõju," räägib Sõrmus ERR.ee-le.

Riik on teinud suurt tööd, et avada Jaapani turgu Eesti piimatoodetele, kinnitab Sõrmus.

E-Piim, kes eelmisel kuul sai PRIA toetuse uue ekspordile orienteeritud ühistulise piimatööstuse rajamiseks, on juba oma senise toodanguga jala Jaapani ukse vahele saanud, ning eksport Jaapanisse on viimase aastaga kuu-kuult hüppeliselt kasvanud, mis nähtub ka statistikas.

Selle kohaselt eksportis Eesti möödunud aastal piimatooteid Jaapanisse kokku 230 000 euro väärtuses, ent ainuüksi tänavu esimese viie kuuga juba miljoni euro väärtuses, sellest maikuu eksport andis 400 000 eurot ja eelnevatel kuudel pisut vähem. Seega on kauaoodatud juustueksport ka reaalselt käivitunud.

Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel on ka kala ja kalatooted, näiteks mullu eksportis Eesti kala 2,5 miljoni euro väärtuses.

Väiksemad liikmesriigid näevad suuremat kasu

Eesti kaubandus-tööstuskoja väliskaubanduse vanemnõunik Marju Männik ütleb, et kindlasti annab sõlmitav vabakaubandusleping paremad võimalused eelkõige väiksematele EL-i liikmesriikidele, kes saavad hakata oma tooteid Jaapani suunal turustama. Koostöö tugevneb aga kindlasti mõlemat pidi.

"Eesti jaoks on üleüldse oluline, et selliseid lepinguid oleks paljude riikidega, kuid Jaapaniga sõlmitav leping on kindlasti märgilise tähendusega," leiab Männik. "Jaapan on Eesti jaoks oluline majanduspartner, sest ootame sealt lisaks partnerlusele ka investeeringuid."

Kui palju sõlmitav leping reaalsuses riikidevahelisele kaubandusele kaasa hakkab aitama, on tema hinnangul aga veel vara öelda. Samas soodsaid tingimusi leping aga pakub, mis väljendub eeskätt madalamates tollitariifides.

Ehkki peamised kasusaajad Eestis oleksid ikka need, kes praegugi juba Jaapanisse ekspordivad ehk toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna, siis ka ehitussektor näeb enda jaoks Jaapanis kasvavaid võimalusi.

Mitmed Eesti puitmajatootjad juba ekspordivad oma toodangut Jaapanisse. AS Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo leiab, et vabakaubandusleping tõenäoliselt lihtsustaks asjaajamist ja tolliformaalsusi, ehkki eks lihtsuse ulatus sõltub tingimustest, mis lõpuks lepingus sätestatakse.

Turbatootja AS-i Mikskaar tegevjuhi Kristel Talkopi hinnangul võiks sõlmitav leping hakata mõjutama tootehindu odavnemise poole, sest tollitariifid muutuvad eeldatavalt madalamaks.

Jaapani peamine ootus on saavutada oma autotööstuse toodangule ehk sõidukitele parem positsioon EL-i turul. Teisisõnu, tollimaksude kadumisel hakkavad autode hinnad kukkuma, nii et ka siinsel tarbijal on leppest ainult võita.

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: