Tallinnas toimunud kohtumisel liiguti edasi rändekriisi leevendamisega ({{commentsTotal}})

Kultuurikatlas arutati rände teemadel.
Kultuurikatlas arutati rände teemadel. Autor/allikas: Siseministeerium

Tallinnas Kultuurikatlas eesistumise raames toimunud mitteametlikul kohtumisel keskenduti olukorrale Kesk-Vahemerel ja olukorra leevendamiseks Euroopa Komisjoni väljapakutud tegevuskava elluviimisele.

Kultuurikatlas oli sisserände-, piiride- ja varjupaigaküsimuste strateegilise komitee (SCIFA) ning varjupaiga- ja rändeküsimuste kõrgetasemelise töörühma (HLWG) mitteametlik ühiskohtumine.

Siseminister Andres Anvelt meenutas üksmeelt, mis valitses Kultuurikatla seinte vahel vaid nädal tagasi. "Itaalia ei ole oma murega üksi. Itaaliat tuleb aidata ja seda tuleb teha kiiresti. Euroopa Liidu siseministrid andsid olukorrale poliitilise hinnangu. Nüüd tuleb aga leppida kokku, kuidas Euroopa Komisjoni pakutud tegevuskava ellu viia ja ebaseaduslik majandusmigratsioon peatada," kõneles Anvelt.

Esimese teemana jätkusidki möödunud nädalal alanud arutelud rände teemal. Põhiküsimusena arutati ebaseadusliku rände olukorda Kesk-Vahemerel, peamiselt Liibüa-Itaalia suunal, ja võimalikke viise selle tõkestamiseks.

Ränne Euroopasse on eelmise aastaga võrreldes pea 75 protsenti vähenenud. Seda suuresti tänu Türgi ja EL-i kokkuleppele.

Kesk-Vahemere teel on olukord aga vastupidine. Kui 2016. aasta esimese kuue kuuga jõudis Kesk-Vahemere kaudu EL-i üle 71 tuhande inimese, siis sel aastal on neid inimesi juba enam kui 85 tuhat. See on pannud Itaalia ebaproportsionaalselt suure surve alla.

Liikmesriigid said Tallinnas ülevaate, milliseid pingutusi on teinud Itaalia ja Euroopa Liit tervikuna, et olukorda lahendada. Ühtlasi kinnitasid liikmesriigid oma soovi Itaaliat abistada, lubades kiirendada rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamist, saates selleks vajadusel Itaaliasse oma inimesi appi, ja soodustada sisserännanute vabatahtlikku tagasipöördumist.

Samuti arutati Euroopa Liidu viisapoliitika tulevikku. Suurem osa liikmesriikidest oli nõus, et EL-i viisapoliitika vajab värskenduskuuri, seda nii eurooplaste turvatunde tõstmiseks kui ka ELi-suunalise turismi soodustamiseks ja seeläbi siinse majanduse turgutamiseks.

Ühe võimalusena oli juttu e-viisadest ehk lihtsustatult viisade digitaliseerimisest, mis vähendaks paberimajandust ja viisa taotlemisele kuluvat aega.

Kohtumise teise päeva keskmes oli Euroopa Liidu maismaapiiri standardiseerimine. Euroopa ühistes piirieeskirjades on selgelt reguleeritud, milline peab olema kontroll piiripunktides, kuid piiripunktide vahelise ala valvamine on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada.

"Arvestades praegust julgeolekuolukorda ja rändega seotud väljakutseid, on äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu välispiir on kõikjal valvatud. On käibetõde, et iga ahel on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Olukorras, kus kontroll piiripunktides on rangemaks muutunud, üritavad ebaseaduslikud sisserändajad ületada riigipiire üha enam piiripunktide vahele jäävatel lõikudel, mis pole nii tugevasti turvatud," selgitas kohtumist juhtinud siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

"Kultuurikatlas jäi kõlama liikmesriikide selge soov piiride valvet tugevdada ning piiride valvamise strateegiaid ja taktikaid ühtlustada. Sealjuures on aga oluline, et me ei unustaks standardiseerimise käigus, et igal piiril on omad eripärad, mida tuleb arvesse võtta," lisas Küüt.

Kesk-Vaheremere küsimus on järgmistel nädalatel päevakorras erinevates Euroopa Liidu töörühmades. Arutelud viisa- ja piiriküsimustes andsid asise sisendi Euroopa Komisjoni sel sügisel avaldatavasse 2015. aastal vastu võetud Euroopa rände tegevuskava vaheülevaatesse.

Toimetaja: Merili Nael



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema