Tallinnas toimunud kohtumisel liiguti edasi rändekriisi leevendamisega ({{commentsTotal}})

Kultuurikatlas arutati rände teemadel.
Kultuurikatlas arutati rände teemadel. Autor/allikas: Siseministeerium

Tallinnas Kultuurikatlas eesistumise raames toimunud mitteametlikul kohtumisel keskenduti olukorrale Kesk-Vahemerel ja olukorra leevendamiseks Euroopa Komisjoni väljapakutud tegevuskava elluviimisele.

Kultuurikatlas oli sisserände-, piiride- ja varjupaigaküsimuste strateegilise komitee (SCIFA) ning varjupaiga- ja rändeküsimuste kõrgetasemelise töörühma (HLWG) mitteametlik ühiskohtumine.

Siseminister Andres Anvelt meenutas üksmeelt, mis valitses Kultuurikatla seinte vahel vaid nädal tagasi. "Itaalia ei ole oma murega üksi. Itaaliat tuleb aidata ja seda tuleb teha kiiresti. Euroopa Liidu siseministrid andsid olukorrale poliitilise hinnangu. Nüüd tuleb aga leppida kokku, kuidas Euroopa Komisjoni pakutud tegevuskava ellu viia ja ebaseaduslik majandusmigratsioon peatada," kõneles Anvelt.

Esimese teemana jätkusidki möödunud nädalal alanud arutelud rände teemal. Põhiküsimusena arutati ebaseadusliku rände olukorda Kesk-Vahemerel, peamiselt Liibüa-Itaalia suunal, ja võimalikke viise selle tõkestamiseks.

Ränne Euroopasse on eelmise aastaga võrreldes pea 75 protsenti vähenenud. Seda suuresti tänu Türgi ja EL-i kokkuleppele.

Kesk-Vahemere teel on olukord aga vastupidine. Kui 2016. aasta esimese kuue kuuga jõudis Kesk-Vahemere kaudu EL-i üle 71 tuhande inimese, siis sel aastal on neid inimesi juba enam kui 85 tuhat. See on pannud Itaalia ebaproportsionaalselt suure surve alla.

Liikmesriigid said Tallinnas ülevaate, milliseid pingutusi on teinud Itaalia ja Euroopa Liit tervikuna, et olukorda lahendada. Ühtlasi kinnitasid liikmesriigid oma soovi Itaaliat abistada, lubades kiirendada rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamist, saates selleks vajadusel Itaaliasse oma inimesi appi, ja soodustada sisserännanute vabatahtlikku tagasipöördumist.

Samuti arutati Euroopa Liidu viisapoliitika tulevikku. Suurem osa liikmesriikidest oli nõus, et EL-i viisapoliitika vajab värskenduskuuri, seda nii eurooplaste turvatunde tõstmiseks kui ka ELi-suunalise turismi soodustamiseks ja seeläbi siinse majanduse turgutamiseks.

Ühe võimalusena oli juttu e-viisadest ehk lihtsustatult viisade digitaliseerimisest, mis vähendaks paberimajandust ja viisa taotlemisele kuluvat aega.

Kohtumise teise päeva keskmes oli Euroopa Liidu maismaapiiri standardiseerimine. Euroopa ühistes piirieeskirjades on selgelt reguleeritud, milline peab olema kontroll piiripunktides, kuid piiripunktide vahelise ala valvamine on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada.

"Arvestades praegust julgeolekuolukorda ja rändega seotud väljakutseid, on äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu välispiir on kõikjal valvatud. On käibetõde, et iga ahel on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Olukorras, kus kontroll piiripunktides on rangemaks muutunud, üritavad ebaseaduslikud sisserändajad ületada riigipiire üha enam piiripunktide vahele jäävatel lõikudel, mis pole nii tugevasti turvatud," selgitas kohtumist juhtinud siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

"Kultuurikatlas jäi kõlama liikmesriikide selge soov piiride valvet tugevdada ning piiride valvamise strateegiaid ja taktikaid ühtlustada. Sealjuures on aga oluline, et me ei unustaks standardiseerimise käigus, et igal piiril on omad eripärad, mida tuleb arvesse võtta," lisas Küüt.

Kesk-Vaheremere küsimus on järgmistel nädalatel päevakorras erinevates Euroopa Liidu töörühmades. Arutelud viisa- ja piiriküsimustes andsid asise sisendi Euroopa Komisjoni sel sügisel avaldatavasse 2015. aastal vastu võetud Euroopa rände tegevuskava vaheülevaatesse.

Toimetaja: Merili Nael



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: