Niinistö andis mõista, et Soome aitaks sõjalise rünnaku alla jäänud Eestit ({{commentsTotal}})

Soome president Sauli Niinistö.
Soome president Sauli Niinistö. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Soome president Sauli Niinistö vastas kolmapäeval Pori linnas toimunud SuomiAreena ürituse raames kodanike küsimustele. Muuhulgas sooviti riigipealt vastust, kas Soome peaks sõjalise rünnaku alla jäänud Eestit aitama. Niinistö vastas jaatavalt.

Presidendile oli vastamiseks saadetud sadu küsimusi ning vastuseid andis ta umbes tund aega, vahendas Soome Keskerakonna väljaanne Suomenmaa.

Lisaks Soome poliitikat, majandust, immigratsiooni ja ühiskondlikku elu puudutavatele küsimustele tulid jutuks ka NATO-ga liitumine ning Eesti aitamine sõjalise rünnaku korral.

Küsimusele, milline on peamine põhjendus, miks Soome peaks kuuluma või mitte kuuluma NATO-sse, vastas Niinistö, et ainsaks oluliseks sõnaks on "julgeolek".

"Me peame oma julgeolekut maksimaalselt tagama. Ma olen rahul, et Sipilä valitsus võttis oma valitsusprogrammi selle, et me ise ust kinni ei pane - hoiame võimalust, et esitame taotluse NATO-ga liitumiseks. Eelmine valitsus oli selle välistanud. See on praegusel hetkel rahuldav olukord," selgitas ta.

Seejärel esitati Niinistöle järgnev küsimus: "Kui Eesti jääb rünnaku alla, kas Soome siis aitab?"

"Ma parema meelega mingeid sõjamänge ei mängiks, kuid kui seda tuleb teha... Ma ei kujuta ette olukorda, kus oleks mingi eraldi sõda Eestis või Balti riikides. Kui sealkandis sõditakse, siis sõditakse ka mujal. Siis on jutt juba suurest sõjast. Kui Venemaa ja NATO sõdivad, siis ei tee nad mingit lepet, et sõdime nüüd ainult Eestis või Balti riikides. Küll me juba Eestit aitame," rääkis Soome president.

Niinistö ei täpsustanud, milline see abi oleks, kuid ta täpsustas, et see ei piirduks ainult "riisi ja kartulite" saatmisega.

Toimetaja: Laur Viirand



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: