Eesti longib ökoinnovatsioonis veel teiste riikide sabas ({{commentsTotal}})

Pääsküla prügila 2003. aastal
Pääsküla prügila 2003. aastal Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi Euroopa Komisjon on Eestit kiitnud tugeva start-up-kultuuri poolest, mis võiks justkui olla soodne pinnas uuenduslikke tehnoloogiaid kasutavatele keskkonnasõbralikele ettevõtetele, on Eesti jäänud ökoinnovatsioonis teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest maha. Neljapäeval ja reedel kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu keskkonnaministrid, et arutleda muuhulgas, kuidas ökoinnovatsiooni edasi aidata.

Eesti on tõstnud teema eesistumise prioriteeti hulka, kuna senine tootmine ja tarbimine pole jätkusuutlik. "Praegu me toodame mingi hulga tooteid, tarbime neid ja lõpuks jõuavad need prügimäele. Kogu see prügi hulk ilmestab raisatud potentsiaali," selgitas keskkonnaministeeriumi arendus- ja teadustegevuse nõunik Ivo Krustok.

Kõige värskematel, 2016. aasta andmetel on Eesti aga Euroopa Liidu 28 liikmesriigist ökoinnovatsiooni poolest 22. kohal. Kuigi meie positsioon on aegamööda paranenud, jääb see endiselt alla Euroopa Liidu keskmisele. Eesti kehvade näitajate peamised põhjused on komisjoni hinnangul ressursimahukas tööstus, asjaolu, et varases arenguetapis olevatel idufirmadel puudub võimalus saada stardiraha, ja ökoinnovatsiooniga seotud teemade vähene kajastamine meedias.

 

Euroopa Komisjon võtab ökoinnovatsiooni indeksi arvutamisel arvesse 16 indikaatorit, sealhulgas näiteks teadus- ja arendustegevule kulutatud ressurssi, ökoinnovatsiooniga seotud patente, akadeemilisi artikleid, meediakajastust, ressursitõhusust, ökoinnovatsiooniga seotud ettevõtete arvu ning nende tulu.

Krustok tunnistas, et kuigi Eesti start-up’id on pälvinud uuenduslike ja tõhusate lahendustega maailmatasemel tunnustust, pole riik suutnud veel ökoinnovatsiooni korralikult defineerida ja sellega seotud tegevusi esile tõsta. Samas astuvad ministeeriumid tema sõnul järgemööda samme, et olukorda parandada: näiteks on keskkonnaministeerium töötanud välja ressursitõhususe meetme tööstusettevõtetele, mis aitab tootmist efektiivsemaks muuta. Samuti on ministeerium hakanud koolitama ressursiaudiitoreid ning pakub rahastamisinstrumenti, mille raames peavad ettevõtted toetuse saamiseks kaasama ettevõttesse kõrgetasemelise spetsialisti, kes aitab organisatsiooni näha teise nurga alt ning toetab ettevõtet uuenduslike lahenduste leidmisel.

Teadmatus takistab

Ökoinnovatsiooni takistab nii ettevõtjate, tarbijate kui ametnike vähene teadlikkus. Väärtustava taaskasutuse meetodil töötav moedisainer Reet Aus rõhutas, et enamik tootmisettevõtteid ei vaata kaugemale kui viis või kümme aastat. Kuigi taaskasutus paistab koguvat trendikust, siis moelooja sõnul käitub teadliku tarbijana vaid väga väike hulk eestlasi. "Kui me räägime üldsusest või enamusest, siis peab olema realistlik ja ütlema, et eriti märgatavat teadlikkuse tõusu ma küll ei näe," tõdes Aus. "Kui vaatad, mida kaubanduskeskused pakuvad, kus on müükide ülekaal, milliste autodega inimesed sõidavad ja milline on keskmine tarbimisharjumus, siis ega inimene oma mugavustsoonist väljapoole eriti ei mõtle."

Eesti eesistumisel on ühe lahendusena välja pakutud toodete ja teenuste läbipaistvuse suurendamine. Minister Siim Kiisler selgitas keskkonnaministrite kohtumisel, et tarbijad saavad teha teadlikumaid otsuseid, kui neil on informatsiooni toodete ja teenuste keskkondliku mõju ehk jalajälje kohta, niisiis on üheks võimaluseks märkida jalajälge puudutav info toodetele sarnaselt nagu praegu on toiduainetele märgitud toiteväärtus.

Fookus mujal

Selleks, et ettevõtted saaksid kasutusele võtta uusi keskkonnasõbralikke lahendusi, tuleks Eestis toetada senisest enam rakendusteadusi, leiab Aus, kuna innovatsioon saab tihtipeale alguse akadeemilise avastuse ja ettevõtluse sümbioosist. Eesti võiks moelooja hinnangul olla ideaalne väikeriik, kus tegeleda rakendusteadustega, katsetada erinevaid tootmisvõtteid ja otsida uusi võimalusi, kuid meie teadustegevuse fookus on mujal ning rakenduslikkust on väga vähe. Niisiis toimub suurem osa innovatsioonist tootmisriikides, koostööprojektidena suurte instituutide vahel.

Ka komisjoni tõdes oma aruandes, et teaduse ja arendustegevuse toetamine ja rahastamine on Eestis kehvas seisus, mistõttu peavad ettevõtted lootma välistele rahastusmehhanismidele nagu EL-i fondid ja Norra toetused. See takistab omakorda vähese projektijuhtimissuutlikkusega uute ja väikeste ettevõtjate sisenemist turule.

Krustok nõustus, et teaduses on vähe rakenduslikkust, kuid tõstis esile ülikoolide juures tegutsevaid innovatsioonikeskuseid nagu Adapter, mis viivad kokku ettevõtted ja ülikoolid ning muudavad osapoolte suhtlust tõhusamaks.

Ökoinnovatsioon tasub ära pikas vaates

Nii ettevõtjad kui komisjon tõid olulise ökoinnovatsiooni takistava probleemina välja projektide hanketingimused. Samuti kõlas see erinevate liikmesriikide läbiva probleemina EL-i keskkonnaministrite kohtumisel Kultuurikatlas.

Ökoinnovatsiooni arutati EL-i keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel Kultuurikatlas. Autor: EU2017EE

Ettevõte Kompaktfilter OÜ tegeleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ning ehitusega. Täpsemalt on Kompaktfilter muutnud efektiivsemaks pinnasfiltritel põhinevad looduslähedased reoveepuhastid, mis kulutavad vähe elektrienergiat. Ettevõtte juhataja Kaspar Nurk möönis, et ehitusvaldkonnas takistab uuenduslike keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist eelkõige majanduslik ja poliitiline olukord, mille tõttu on väga keeruline hangetega löögile pääseda. "Kõik põhineb sellel, et ehitame odavamalt, aga kasutuse poolele pööratakse väga vähe tähelepanu," ütles Nurk.

Ta rõhutas, et suurte keskkonnasäästlike projektide kasulikkust on näha alles pikema aja jooksul, mistõttu on selle ehitamist esialgu keerulisem põhjendada. Seepärast vajab tema hinnangul keskkonnasäästlik ettevõtlus täiesti eraldi seaduslikku raamistikku. "See on mingis mõttes riigi innovatsioon ka, sest kui me teeme suuri projekte, siis sellel on natukene teised reeglid, kui mingit odavat ja ökoloogilist vidinat müües, kus on see efekt kohe näha," võrdles ettevõtja ning lisas, et suurprojektidel ulatub efekt kümnetesse aastatesse.

Regulatsioone tuleb muuta

Nurk tõi näiteks enda ettevõtte puhastid: "Kui me vaatame kogukulusid näiteks 30 aasta jooksul, siis energiasäästlikud ja madalate hoolduskuludega puhastid on kindlasti oluliselt väiksema kogukuluga kui on energiat raiskavad süsteemid, mis on praegu suuremal jaol kasutusel." Hangete puhul võetakse aga arvesse rajamise kulusid, mis on energiasäästlike süsteemide puhul üldjuhul suuremad. Ka komisjoni aruanne toob välja, et Eesti riik ei suuda keskkonna- ja innovatsioonialastes hangetes käituda aruka tarbijana ning et praegused hanketavad on seadusekesksed ja jäigad.

Krustok tõdes, et kuigi hanketingimused on üks põhilisi probleeme EL-i liikmesriikides, siis ühtegi konkreetset lahendust neljapäevasel kohtumisel välja ei pakutud. Minister Kiisler rõhutas kohtumisel, et ökoinnovatsiooni ettevõtteid ei saa toetada üksnes sellepärast, et nad on keskkonnasõbralikud, vaid nad peavad olema ka kasumlikud.

Aus leiab, et riik saab lisaks hanketingimuste muutmisele teha palju ära teistegi regulatsioonidega, alates saastemaksudest kuni prioriteetsete tegevusvaldkondade muutmise ja keskkonnasäästlike projektide eelisrahastuseni. "Ökoinnovatsiooni mõttes oleme me küll jäänud natukene äärealale," tõdes moedisainer. "Ma arvan, et üks põhjus on ka see, et meil on siin nii hea elu. Piisavalt on vett ja piisavalt on metsa, nii et me ei mõtle nendele teemadele, millega tegelikult väga suur osa maailmast iga päev silmitsi seisab – nende jaoks on see igapäevane reaalsus, mitte mingi nurga taga seisev koll."

Euroopa Komisjon on defineerinud ökoinnovatsiooni kui mis tahes innovatsiooni, millega edendatakse märkimisväärselt säästvat arengut, vähendades tootmisviiside keskkonnamõju, suurendades vastupanuvõimet keskkonnakoormusele või tagades loodusvarade tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise.



Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.